Ulatusliku reostuse Pirital põhjustas linna kanalisatsiooni sattunud õli
Reostunud on üle 300 meetri Pirita tee äärset randa. Laupäeval alustatud koristustööd jätkuvad ka uue nädala alguses. Päästetööde juhi Tõnis Pajo sõnul on üksikuid õlilaike märgatud ka veidi rannast eemal, kuid peamiselt on reostunud nelja meetri laiune kaldariba Charles Leroux’ mälestusmärgi lähedal. Sealsamas asub ka üks kanalisatsioonikollektor, mis toob vihmavett Tallinna lahte.
Pajo sõnul oli eilne pilt vaatamata koristustöödele isegi hullem kui laupäevane. “Oli märgata, et õli tuleb isegi juurde,” rääkis ta. Kuigi päästetöötajatel on käinud abiks vabatahtlikud, kaitseliitlased ja päästereservrühm, jätkub koristustööd Pajo sõnul kindlasti veel paariks päevaks. Õliga segunenud adru tuleb rehade ja labidatega kokku koguda ning konteineritega Haapsalu läheduses asuvasse komposteerimispaika toimetada.
Kuigi rand on reostunud, rääkis päästeteenistuse pressiesindaja Kirill Teiter, et sealsete sadade lindude seas pole märgatud ühtegi määrdunut ega hättajäänut. Ka suplejatele ei ole olukord töödejuhataja Pajo sõnul ohtlik, sest supluskohtadeni ja Pirita randa õli ei jõua. Selle liikumist takistavad adru ja spetsiaalselt paigaldatud ujuv poom.
Tööhüpoteesina mainis Teiter, et õli võib olla kanalisatsiooni päästetud tahtlikult. “Lasnamäel on õlivahetusega tegelevaid väikefirmasid ja võib-olla ei tahetud kogutud karteriõli kogumispunkti viimise eest maksta,” arutles Teiter.
Pajo andmeil oli samasugune reostus Pirital viimati kaheksa aastat tagasi, vahepeal pole kanalisatsiooni sattunud õli Tallinnas nii märkimisväärset kahju tekitanud.
Aja jooksul õli lendub
Õli ja enamik õlitooteid on veest kergemad, vees lahustumatud ja toatemperatuuril vedelas olekus.
Vette sattudes valgub õli õhukese kihina vee pinnale. Mõne tunniga kandub õli laiali ulatuslikuks, millimeetri murdosa paksuseks kihiks.
Õlikiht on teist värvi kui seda ümbritsev meri. Õline koht meres on vaiksem ja tasasem kui seda ümbritsev vesi, sest õlikiht vähendab lainete teket ja summutab nende liikumist.
Vette sattudes hakkab õli õhustuma, s.t lenduma, segunema, tilkadeks muutuma, lagunema ja uppuma. Vette pääsenud kergetest õliliikidest võib paari päevaga lenduda kuni 75%.
Lendumisel hävivad õlist esmajärjekorras kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. Järele jäävad raskemad ja tugevamad ühendid, mis moodustavad tahke raske massi.
Allikas: õlitõrje käsiraamat
