Üle kolmandiku vilja- ja kartulisaagist ikaldus
Tartumaal asuva Pilsu talu peremehe Madis Ajaotsa sõnul on kõige halvemas seisus just kartulikasvatajad. “Nemad on päris hädas, sest kartul sai juba suvel väga palju vihma. Tekkinud on lehemädanik ja ka mugulad mädanevad,” lausus ta.
Kui viljast on hävinud umbes kolmandik, siis kartulikadu on tema sõnul märksa suurem.
Pärnumaa põllumajandus-nõustaja Laine Kallaste kinnitas, et ka Pärnumaal on kartulisaak ikaldunud. “Juba kasvuperiood oli külm ja märg,” märkis ta. “Suurte firmade põldude vagude vahel on vesi, väiksemad tootjad ja oma tarbeks kasvatavad inimesed on kartuli juba üles võtnud ning tulemused on väga nutused.”
Ilmaennustus head ei luba
Kui veel mõne nädala eest lootsid põllumehed korralikku viljasaaki, siis praeguseks on selge, et teravilja päästa ei õnnestu. Madis Ajaots kinnitas, et olukorra on hulluks muutnud just viimaste päevade sajud. “Viimased uudised on väga halvad, sest vihma on tulnud lausa ülearu. Paljudel meestel on ainult pool viljast koristatud, praegu aga ei saa põllule enam nädal aega,” ütles talunik. “Kui viljal terad ja pead maha kukuvad, pole seda võimalik enam koristada. Kõige hullem on see, et praeguste ilmaennustuste kohaselt ei jää vihm veel tükil ajal järele.”
Ajaotsa sõnul langeb ka teravilja kvaliteet, sest tera hakkab peas kasvama ja toiduks seda siis enam kasutada ei saa. “Isegi see on kahtlane, kas ta siis söödaviljakski kõlbab,” lausus ta.
Vihmade tõttu on sügisesed põllutööd hilisemaks jäänud. “Põllud on vihmast pehmed ja ei kannata töömasinaid. Sellepärast ei saa järgmiseks aastaks talivilja külvata,” märkis Ajaots.
Võrumaa talumees Rainis Ruusamäe ütles, et peale vilja- ja kartulikao läks märksa kulukamaks ka tänavune söödavarumine. “Heinategu oli täielik ooper – olin planeerinud kuiva heina teha, aga seda ei saanud,” ütles ta. “Silo sai napsata küll, aga see on kallim.”
Tekkinud kahju hindas Ruusamäe kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. “Kui see ka sisse arvata, mis toiteväärtuse poolest tulemata jäi, on olukord veelgi viletsam,” lisas ta.
Et hinnata tekkinud kahjusid ja kaaluda nende hüvitamist, moodustas põllumajandusminister Ester Tuiksoo 15 töörühma. Looduskahju tekke ja ulatuse hindamisel võetakse arvesse põllumajandustootjate esildisi, ehkki teatise esitamisega ei kaasne tingimata kahjude kompenseerimist. Kahju hüvitamine tuleb kõne alla alles siis, kui see on suurem kui kolmandik eelmise kolme aasta keskmisest majandustulemusest.
Töörühmad esitavad hinnangu iga maakonna kohta põllumajandusministeeriumile 27. septembriks.
Põllukultuure kasvatati mullu 461 500 hektaril. Teravili kasvas 267 500 hektaril ja kartul 14 300 hektaril. Eelmisel aastal oli põllumajandustoodangut kokku 6,676 miljardi krooni eest.
Mullu kahjude katteks 20 miljonit
Eelmise aasta looduskahjude hüvitamiseks eraldas riik 20 miljonit krooni.
Kuna ilmaolud olid piirkonniti erinevad, kannatasid põllumajandussaadused lääneosas põua ning kirdes üleujutuste tõttu.
Kõige enam kahju kandsid Hiiumaa, Saaremaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa.
Põuakahju esines eelkõige neis piirkondades, kus mullaniiskus oli 2002. aasta suve põuast tingituna vähene: Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal ning osaliselt ka Pärnumaal ja Läänemaal.
Kõrgete õhutemperatuuridega suvine põuaperiood oli heintaimedele, suviteraviljadele, õlikultuuridele ja linale ebasoodne. Rohumaade taimestik kuivas ja paljudes kohtades ei saadud rohumaalt teist niidet. Seetõttu tuli osa talveks varutud söötasid loomadele juba suvel ette anda.
Augustikuu paduvihm tekitas üleujutusi eelkõige Ida-Virumaal, kus sadas ühe päevaga 1,5 kuu keskmine norm – 130 mm. Liigvesi kattis nii teravilja-, rapsi- kui ka kartulipõllud.
Statistikaameti andmetel jäi eelmisel aastal koristamata üle 12 000 hektari teravilja (4,6%), ligi 3 000 hektarit rapsi (6,2%) ning 442 hektarit kartulit (3,1%). K.K.
