Üle saja haiglatöötaja on tööst ilma jäänud
Regionaalhaigla (PERH) koondatute hulgas on üheksa arsti, 55 õde, 56 hooldajat ja abilist ning 17 mittemeditsiinilist töötajat.
Haigla kommunikatsioonijuht Inga Lill ütles, et kõige enam on koondamine seotud Keila haigla töö ümberkorraldamisega. Kas ja kui palju tuleb veel inimesi koondada, on tema sõnul alles arutlusel, kuid hinnanguliselt tuleb palgafondi järgmisel aastal vähendada kümme protsenti. "Palgafondi kokkuhoiu teemadel on praegu käimas arutelud kliinikute ja keskuste juhtidega ning ametiühingute esindajatega. Aruteludes analüüsitakse nii koolituskulude vähendamist, võimalikku palgavähendamist kui ka osade ametikohtade koondamist," rääkis Lill.
Haiglad teevad siiski kõik selleks, et hoida arste ja õdesid ning loobutakse pigem tugipersonalist. Näiteks Tartu ülikooli kliinikum on avalikkussuhete juhi Kristi Taela sõnul viimase poole aasta jooksul koondanud ühe hooldaja ja kaheksa mittemeditsiinilist töötajat ning lähiajal on kavas tugipersonali poolelt koondada veel neli inimest. Mõned tugitöötajad on koondanud ka Tallinna lastehaigla.
Kas uuel aastal tuleb uus koondamislaine, ei osanud Tael hetkel veel öelda. "Meil puudub selgus järgmiseks aastaks haigekassaga sõlmitavate lepingute osas -millised on mahud ja kui palju ravijuhte meilt ostetakse. Kuni eelarve sisendid on ebaselged, on järgmise aasta osas kommentaare ennatlik jagada," märkis ta.
Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee ei soovinud täpsustada, kas ja kui palju inimesi tänavu on koondatud. Tema sõnul toimub koosseisu optimeerimine pidevalt ning see jätkub ka tuleval aastal. "Märkimisväärsetest numbritest, mis puudutaks ligi 2000 inimesega haigla toimimist, siin ette kanda ei ole, käib tavapärane töö," märkis Allikvee.
Lääne-Tallinna keskhaigla juht Boris Kirt seevastu kinnitas, et nemad töötajaid seni koondanud pole ning kokkuhoid on saavutatud töökoormuse vähendamisega ja palgata puhkustega.
Hispaanias on puudu 50 arsti
Töötukassa teenusejuhi Kaupo Paltseri sõnul on meditsiinitöötajatel praegu keeruline Eestis tööd leida ning tööotsijaid on ka selles valdkonnas rohkem kui tööpakkumisi. Hetkel otsitakse töötukassa vahendusel nelja farmatseuti, nelja füsioterapisti ja abispetsialisti ning kolme hooldustöötajat, teistele tervishoiuga seotud ametikohtadele on vaid üksikuid pakkumisi.
Küll aga on tervishoiutöötajatel suuremad võimalused pääseda tööle välismaal – näiteks Hispaanias otsitakse hetkel koguni 50 arsti, kuid tuleb arvestada, et kuulutus ei kehti mitte ainult Eestis, vaid ka teistes EL-i liikmesriikides. Samuti on Paltseri sõnul rohkem tööpakkumisi Suurbritannias, kus juba aastaid on olnud suur vajadus põetajate järele, ning jätkuvalt ka Soomes. Samas tõdes ta, et sageli saab välismaale tööle asumisel probleemiks keelebarjäär.
Kui palju haiglad järgmisel aastal tegelikult kärpima peavad, sõltub eelseisvatest läbirääkimistest haigekassaga, kuid selge on see, et kokku peab hoidma nii investeeringutelt, majanduskuludelt kui ka palgafondist ning haiglad tegelevad intensiivselt erinevate lahendusvariantide ettevalmistamisega.
