Üle tuhande lapse õpib kooli asemel vanemaga kodus

 (19)

Üle tuhande lapse õpib kooli asemel vanemaga kodus
Rene Suurkaev

Koduõppel olevate laste arvu piiramiseks kehtestab ministeerium uue, karmima määruse.

Eri põhjustel kooli asemel kodus õppivate laste arv on suurenenud sellise kiirusega, et ministeerium on sunnitud kehtestama uue määruse, mille alusel ei lubata lapsi enam nii hõlpsalt koduõppele.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse peaekspert Merike Mändla rääkis, et 2003/04. õppeaastal oli munitsipaalkoolides koduõppel tervislikel põhjustel 673 õpilast (0,3% õpilaste koguarvust), kuid 2006/07. õppeaastal ulatus see arv 1057 õpilaseni (0,6% õpilaste koguarvust). Ilma tervislike probleemideta, kuid vanemate soovil õpib käesoleval aastal koduõppes 90 last.

Juba neljandat last kodus õpetav Merje Luuk peab oluliseks võimalust lapsele mõnd õppeainet omal moel õpetada. “Ehkki õpime kodus samade õpikute ja töövihikutega, mis kooliski, jääb mulle siiski võimalus mõningates asjades last enda äranägemise järgi õpetada ning loomulikult jääb mulle rohkem aega ka last individuaalselt arendada,” selgitas Luuk.

Praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on õigus koduõppele lapsevanema soovil ainult põhikooli 1.–6. klassi õpilastel. Uue määruse eelnõuga täpsustatakse koduõppele määramise korda, laiendatakse lapsevanema soovil koduõppe võimalust kuni põhikooli lõpuni.

Luuk pidas vastavat eelnõud väga heaks mõtteks. “Arendan ja täiendan end pidevalt õpikute- ning internetipõhiselt, seega usun, et saaksin õpetamisega hakkama,” ütles Luuk.

Lapsi ei taheta kooli saata

“Praegu koduõppel olevad lapsed jätkavad vana korra kohaselt, nii nagu on ette nähtud nendele koostatud individuaalses õppekavas ajaliselt,” ütles ministeeriumi üldhariduse alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kivirand. Ta lisas, et uuendatud määruse kohaselt rakendatakse koduõpet tervislikel põhjustel vaid nendele õpilastele, kellel on seda tõepoolest vaja. Väheneb selliste koduõppel olevate õpilaste hulk, kellele see määrati vaid sotsiaalsetel või käitumuslikel põhjustel, ja perspektiivis peaks see olema isegi välistatud.

Määruse muudatuses on eraldi esile toodud ka haiglaõppe mõiste. Kui praegu on haiglaõppele õigus rohkem kui kümme päeva haiglaravil oleval põhikooliõpilasel, siis määruse muudatusega on õpilasel õigus saada õpet alates esimesest haiglapäevast.

Määrus jõustub 1. septembril 2008, sest ministeeriumi hinnangul on jõustumise aeg otstarbekas ja vajalik siduda hariduse valdkonda puudutavate õigusaktide puhul õppeaasta algusega.

Elu maakohas pani kodus õppima

•• Üheksa-aastane Marie Augusta on Luukide peres neljas laps, kes on algklassides koduõppes õppinud.

•• “Koduõppe kasuks sundisid esialgu otsustama elu maal, sest ei usaldanud sealset kooli. Kuna laps õppis parasjagu neljandas klassis ning koolis, kuhu ma tahtsin teda viia, hakatakse õpilasi vastu võtma alates viiendast, siis otsustasin ühe aasta last kodus õpetada,” rääkis Merje Luuk.

•• Kui vanim tütar õppis kodus ainult ühe aasta, siis nooremad lapsed said esialgset koolitarkust kodus juba kauem. Marie Augusta peaks nüüd õppima kolmandas klassis, kuid päris koolis pole ta käinud veel päevagi.

•• Marie Augusta kuulub Tartu Waldorfi kooli nimekirja. Kooliga koostööd hindab Luuk väga heaks. “Oleme õpetajaga kui kolleegid ning käime kord veerandis kohtumas, et vaadata, millisel tasemel on laps ning klass,” lisas Luuk. Mõningates koolides peavad koduõpilased end koolis näitama kord nädalas.

•• Luuk ei osanud vastata, kui kaua õpib Marie Augusta veel kodus, ent kaht nooremat last kavatseb emast õpetaja samuti esialgu kodus õpetada.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare