Ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamiseks hakkab aeg otsa lõppema
Kokkuleppe eesmärk on, et aastaks 2020 ei tõuseks Maa keskmine temperatuur rohkem kui 2 °C ning maailmamere tase sellega seoses ei tõuseks rohkem kui 0,7-1,4 meetri võrra, vahendas välisministeerium.
Käesoleval nädalal New Yorkis alanud kohtumised ligi saja riigi riigipea ja valitsusjuhi osalusel on üks viimaseid enne Kyoto protokolli uuendamist Kopenhaagenis aasta lõpus.
Kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet ütles, et Kopengaageni kliimakokkulepe peab kindlustama kliimamuutustega võitlemise rahastamise ning selle süsteemi lihtsuse ja läbipaistvuse. "Kyoto protokolli järgse globaalse kliimakokkuleppe saavutamine Kopenhaagenis on ülioluline ning suurimaks väljakutseks kokkuleppe saavutamisel on riikidele keskkonnalepinguga võetavate kohustuste suuruse määramine," lisas ta.
Euroopa Liidu riigid on lubanud vähendada aastaks 2020 oma heitkoguseid kuni 30% võrreldes 1990. aasta tasemega eeldusel, et teised tööstusriigid võtavad võrreldavad kohustused ja tärkava majandusega arenguriigid panustavad samuti adekvaatselt.
Hiina president Ju Hintao kinnitas, et 2020. aastaks suurendavad nad mittefossiilsete kütuste tarbimist 2005. aasta tasemega võrreldes 15% ja metsade ulatust 40 miljoni hektari võrra.
Jaapani peaminister Yukio Hatoyama lubas oma kõnes vähendada Jaapani heitkoguseid 2020. aastaks 25%.
Paet tõi välja ka Eesti senise panuse kliimakatastroofide tagajärgedega võitlemisel ning toonitas, et üksnes humanitaarabist ei piisa, vaid katastroofe tuleb ennetada, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguseid reaalselt piirates. "Reaalsete tulemuste vajadust rõhutavad eraldi suure hulga väikeste saareriikide juhid, kes neil päevil on ÜRO kliimakonverentsile kogunenud ning kelle riigid ja rahvas kannatavad kliimamuutuste pärast esmajärjekorras," rääkis ta.
Maailma riigijuhid jätkavad kokkuleppe saavutamise võimaluste vaagimist tippkohtumise töörühmades. Paet osaleb kohtumise esimesel päeval ÜRO kliimamuutuse ümarlauas koos ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni, Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso ning Argentiina, Austraalia, Bangladeshi, Boliivia, Brasiilia, Kanada, Küprose, Mikroneesia Liiduriikide, Mongoolia, Tšiili, Komooride, Taani, Ecuadori, Etioopia, Marshalli saarte, Nigeeria, Peruu, Süüria ja Zimbabwe riigijuhtidega.
