Ülemiste hingamisteede haigusi on mullusest vähem
Möödunud nädalal registreeriti Eestis 5203 haigestumist ehk 8842 võrra vähem kui mullu samal ajal, mil oli 14.045 haigestumist, teatas ETAle tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens.
Ka jaanuari esimesel ja teisel nädalal oli tänavu oluliselt vähem haigestumisi kui mullu, vastavalt 2474 ja 4211 võrra. Toodud arvude seas on ka arstide poolt diagnoositud gripid. Eelmisel nädalal üle Eesti registreeritud 5203 haigestunust diagnoosisid arstid gripi 97 juhul ja üle-eelmisel nädalal 4130 haigestunust 89 patsiendil.
Samas on laboratoorselt tänavu diagnoositud vaid kolm grippi, mullu sai haigestumise kõrgajal laboratoorse kinnituse umbes 20 gripijuhtu nädalas. Enamasti on praegu labori andmetel tegemist paragripiga, kuid on ka adenoviirust ja muud.
Tervisekaitseinspektsiooni andmed põhinevad ametlikult registreeritud haigusjuhtudel. Kui palju tegelikult nohuse nina ja köhaga inimesi ringi käib, inspektsioon ei tea, selgitas Jürgens.
Jürgensi sõnul puuduvad praegu veel andmed, millise haigestumisega Rakvere koolis tegemist on. "Üleeile palusid meie talitused ja labor, et Rakverest saadetaks materjali analüüsiks, et võetaks lastelt proove, täna hommikuks polnud analüüse veel tulnud," rääkis Jürgens ETAle. "Kui analüüsi pole tehtud, ei tea täpselt, millega on tegemist, aga üldiselt võimutseb paragripp."
Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole, selgitas Jürgens.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida isegi lämbumisoht.
Gripp seevastu algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, olles eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures levib kergemini ja kulgeb ägedamalt just A-gripp.
Et patsiendi haigus täpselt kindlaks, tuleks arstidel võtta haigete ninast-neelust proove ja saata need viroloogialaborisse. Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist, rõhutas Jürgens.
Kokkuvõttes on kolmel viimasel aastal haigestumine ülemiste hingamisteede haigustesse püsinud Eestis umbes ühesugusel tasemel. "Need haigused kuuluvad meie kliimas ikka talvede juurde," lisas Jürgens.
