Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõks ütles, et 600ne tõus kogu riigi kohta on tühine. Tallinnas haigestumine isegi õige pisut vähenes - 898-lt juhult üle-eelmisel nädalal 872-le eelmisel.

Labori andmete järgi oli jaanuaris 60 protsendil juhtudest tegemist paragripiga, veerandil haigestunuist oli adenoviirus, 15 protsendil RSviirus. Jõksi sõnul oli jaanuaris pilt natuke kirjum kui eelmise aasta lõpul, kus peaaegu 90 protsendil ülemistesse hingamisteedesse haigestunuist oli paragripp.

Jürgens märkis, et möödunud aastal samal ajal registreeriti Eestis 8300 ülemistesse viirusnakkustesse haigestunut nädalas, kaks aastat tagasi ligi 19.800.

Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega.

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga ning on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.