Ülemiste järve lõunaosas laieneb kaitseala
Nelja aasta eest Ülemistele kaubanduskeskust kavandades joonistasid välismaised arhitektid 3D-ilupiltidele järvest päikeselise purjekatega puhkekoha. Tegelikult ääristab 14. sajandist linlastele joogi- ja tarbevett andvat järve piirdeaed ning päevakorras on kaitseala laiendamine.
Tallinna vee-ettevõtte aktsiaseltsi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi Reigo Marosovi sõnul vajab järv senisest laiemat kaitseala eelkõige aktiivse elamuehituse tõttu. “Kinnisvara arendamine loob pideva surve ka järveäärse maa-ala kasutamiseks puhkeotstarbel, mis ei tule kasuks Tallinna peamise joogiveehaarde vee kvaliteedi tagamisel,” ütles Marosov.
Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti järgi laieneb ala veepiirist ligi kilomeetri võrra, Kurna oja biolodu juurde. Tegemist on toorvee kvaliteedi parandamiseks 2003. aastal kasutusele võetud lahendusega, kus vesi filtreerub läbi luha aeglaselt järve voolates.
Praeguse sanitaarkaitseala laiust on kavas vähendada Ülemiste liiklussõlme ja veepuhastusjaama juures, mujal langevad uuendatava ala piirid valdavalt kokku Nõukogude-aegse ümber järve kulgeva piirdeaiaga.
Kui seni on aiaga piiratud Ülemiste turbakalda männik Viljandi maantee ääres paralleelselt Järvevana tee ja Tartu maanteega kuni Peetri külani, siis pärast muudatust tõkestatakse pääs järve äärde ka lõunast.
Vallal metsast kahju
Rae vallavanem Raivo Uukkivi avaldas kahetsust, et kaitseala laiendamine võtab Peetri ja Järveküla elanikelt vaba aja veetmise koha, selmet metsa enam avalikku kasutusse tuua. Ametlikult lubatud üritusteks jäävad 14-kilomeetrise põhidistantsiga ümberjärvejooks ja retked umbes 62 000-kuupmeetrise päevatoodanguga veepuhastusjaama. Praegu kasutavad järveäärset teed ka tervisesportlased, kelle eriliseks maiuspalaks on luited.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialisti Margus Korsjukov sõnul vastab praegu nii järve toorvee kvaliteet kui ka toodetav joogivesi nõuetele, ent intensiivistunud ehituse, liikluskoormuse kasvu ja vee kvaliteedi nõuete valguses on odavam tagada hea kvaliteediga toorvett kui kehva vett töödelda.
Formeeruva vee kvaliteet ja maaküsimused
•• Kooskõlastusringil tegid eri ametkonnad projekti ka mitmeid parandusi, mistõttu tuleb seda veidi muuta.
•• Näiteks ei piisa Harjumaa keskkonnateenistuse planeeringute peaspetsialisti Ilmar Kaljuranna sõnul vaid järveümbrusele keskendumisest. “Põhiline mõju on valgalalt formeeruva vee kvaliteedis,” selgitas Kaljurand, soovitades veekaitse huvides enam tähelepanu pöörata Pirita-Vaskjala kanalile ja Kurna ojale ning projektiala laiendada.
•• Aktsiaseltsi Maves koostatud projekti pole keskkonnaministeeriumi spetsialisti Margus Korsukjovi sõnul väga heast sisulisest tasemest hoolimata võimalik kinnitada, sest lahendada on vaja maaküsimus ja laienduse eelduseks olev veeseaduse muudatus, mis läkitati möödunud nädalal kooskõlastusringile.
•• Maa-amet soovitab kaitseala laiendamise lahendada järvega piirneva reformimata maa detailplaneeringu abil, sest reformimata maale piirdeaia projekteerimine pole õiguspärane. Keskkonnaameti juhataja asetäitja Enn Puskari sõnul ei ole linn munitsipaliseerimist seni taotlenud.
