Ülemiste järve vesi trügib nõmmelaste kraanidesse

Puurkaevuvee radio­nuk­liidide sisaldus üle­tab euronorme, kuid vett kõlbaks juua Soomes.

Sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette määrust, millega võidakse põhjaveele kehtestada radionukliidide piirnorm. Nõmmelastele, kes praegu joovad puurkaevuvett, võib see tähendada üleminekut Ülemiste järve veele. Paljudele selle linnaosa elanikele plaan hästi ei meeldi ning seetõttu toimub täna õhtul kell kuus Nõmme Tee seltsi eestvedamisel sealses kultuurikeskuses seminar teemal „Nõmme vesi”, mille sisuks on Ülemiste joogivee võrdlus praeguse puurkaevuveega ja radionukliidide mõju tervisele.

Seminaril vee kvaliteeti võrdlev mikrobioloogia doktor Kai Künnis-Beres arvab, et otsusega ei tohi kiirustada, vaid esmalt tuleb selgitada, kui ohtlik on Nõmme nõrgalt radioaktiivne vesi inimese tervisele. Üle viie aasta AS-is Tallinna Vesi töötanud mikrobioloogi sõnul on omad ohud ka Ülemiste järve veel: kõrgem bakteriaalne foon ja rohkem alumiiniumi, kuid kasinalt fluori, et tagada terved hambad ja luustik.

Norm pole kohustuslik

Eksperdi sõnul tuleneb Eestiski üle võetud radionukliidide efektiivdoosi norm 0,1 mSv (millisiivertit) Euroopa komisjoni määratud arvudest, mille koostamisel pole arvesta­tud Põhja-Euroopa oludega.

„Euroo­pa vanad liikmesriigid kasutavad üldiselt pinnavett, aga näiteks Rootsis ja Soomes on normid nõrgemad, sest ka seal juuakse enamasti põhjavett,” selgitas ta. Normi kehtestamine ei ole rangelt kohustuslik ja kuigi Nõmme puurkaevudes osutub efektiivdoosi tase kolm kuni viis korda kõrgemaks, tähendab see vähi tekkimise ohtu vaid 20 inimesel miljoni kohta. Keegi ei ole uurinud, kas vähi esinemise sagedus on nõmmelastel suurem kui neil, kes ei joo kambriumi-vendi kihist vett.” Künnis-Beres lisas, et kui valikuid ausalt hinnata, tuleb võrrelda nii põhjavee kui ka pinnavee ohte, mitte piirduda ainult ühega.

Mikrobioloogi sõnul on Tallinna Vee huvides jagada võimalikult suurele osale Tallinnas Ülemiste vett, sest kaevude ja puhastusseadmete hooldus nõuab eraldi raha. „Aga see ei ole inimeste huvides.”

Kuna Nõmmel on osa veekihte sellised, kus radioaktiivsus on normi piires, on üheks võimaluseks kahe veekihi segamine. Sellist lahendust ei välista ka AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Priit Koff.

„Väitega, et Tallinna Vesi kavatseb Nõmme viia üle pinnaveele, ei saa kindlasti nõustuda. See on üks võimalus mõnes piirkonnas,” rõhutas ta ja lisas, et nii ministeeriumi kui ka terviseameti otsustest sõltub, milliseks olukord tegelikult kujuneb.

Koffi teatel on kaalutud mitmesuguseid lahendusi, et ta­gada Nõmmel joogivee kvaliteet. Näiteks on võimalik vett puhastada, leida alternatiivne veeallikas, eri põhjaveekihtide segamine ja pinnaveele üleminek. „Kahjuks ei otsusta seda Tallinna Vesi, vaid terviseamet ja sotsiaalministeerium,” lausus Priit Koff.

Kui sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel olev vee radioloogiliste näitajate määruse muutmise eelnõu kinnitatakse, peab Tallinna Vesi tellima Koffi sõnul terviseriskide uuringu kõikide põhjaveepiirkondade kohta ja pakkuma soovitused, kuidas viia vesi vastavusse uute nõuetega.

Seega on Tallinna Vee esindaja sõnul ka tänane Nõmme kultuurikeskuses toimuv üritus sündmustest etteruttamine, sest praegu ei saa millegi põhjal otsuseid teha.

Nõmmelastele maitseb oma vesi

•• AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi Priit Koffi kinnitusel vastab 99,3% kraanist voolava Ülemiste vee proovidest nõuetele. „Ülemiste vees pole radionukliide üldse ja terviseamet on andnud sellele täieliku õnnistuse,” võrdles ta järve ja Nõmme puurkaevude vett.

•• Samal ajal ei puuduta radionukliidide probleem mitte ainult nõmmelasi, vaid ka Piritat, Meriväljat, Harkut, Sauet ja Tabasalu. „Laiemalt mõjutab see kogu Põhja-Eesti rannikut, eriti kannatab selle all Lääne-Virumaa,” tõdes Koff.

•• Koffi sõnul ei tohi veeallika muutmist otsustada mitte kulupõhiselt, vaid lähtuda tuleb sellest, mis piirkonnas midagi on mõistlik teha. Ühelt poolt toob Tallinna Veele lisakulu Nõmme torustike hooldamine ning põhjavee rauast ja mangaanist puhastamine. Teisalt puhastatakse pinnavett ehk Ülemiste järvest saadud vett mitmes etapis, mis võtab mitu korda rohkem aega.

•• Mikrobioloog Kai Künnis-Beresi sõnul Tallinnal Ülemiste järve kõrval alternatiivset veeallikat ei ole. „Praegu saab põhjavett veel 18 protsenti Tallinna elanikkonnast – kui me selle kaotame, ei ole meil mingisugust varu.” Ülemiste veepuhastusjaamas on tema sõnul olemas ainult umbes ööpäeva vesi.

•• Aastaid Nõmmel elanud Tarmo, kellel on võimalik juua nii põhjavett kui ka oma kaevu vett, eelistab mõlemat Ülemiste veele. „Ma joon kogu aeg Nõmme kraanivett. Tuttavad Mustamäelt on viinud seda minu juurest isegi kanistriga endale kaasa,” lausus ta.