Ülemiste kajakad hakkavad lennuliiklust ohustama

Jõelähtmele planeeritud uus prügila võib Tallinna Lennujaamale ohtlikuks saada. Ülemiste järvel pesitsevad kajakad hakkavad hommikul otse üle lennuraja prügimäele ja õhtul tagasi lendama. Tänavu on lindude süül olnud juba viis vahejuhtumit, kirjutab SL Õhtuleht.

"Kui Jõelähtme prügilat Vene ajal esimest korda mainiti, olid linnud probleemiks," räägib Tallinna Jäätmekeskuse juhatuse liige Rein Pillerpau. "Tehti uuringuid, kuidas seda kajakate kolooniat Ülemiste järvel hävitada," mäletab ta. Nüüd pole Pillerpau enam kuulnud, et linnud kellelegi muret teeksid.

"Nõukogude ajal mõeldi lindude hävitamiseks välja igasuguseid plaane, aga kuna prügila ehitus ei läinud käima, siis jäi kõik unarusse. Nüüd pole seda küsimust enam keegi puudutanud," muretseb Pillerpau, kelle arvates hakkavad praegu päeval Pääskülas olevad kajakad uue prügila valmimisel Ülemiste järvelt otse piki lennurada Jõelähtmele lendama.

"Võib-olla tänapäeva lennukitele nad tõesti ei mõika," loodab Pillerpau, kes on kuulnud, et uute Boeingute mootorid linde sisse ei tõmbavat. "Ega ole mul ka midagi vastu väita, kui kõik uuringud on tehtud," lausub ta ja lisab, et Soome ornitoloogide andmetel elab Ülemiste järvel umbes 4000 kajakat, kes igal hommikul Pääsküla prügimäele maiustama lendavad, ning Jõelähtme kompleksi valmimisel ilmselt seal käima hakkavad.

"Lindude olemasolu lennuväljal võib põhjustada raskeid õnnetusi," ütles SL Õhtulehele lennuameti peadirektori asetäitja lennuohutuse alal Aadu Lee.

"Pole just väga tõenäoline, et lennuk linnu pärast alla kukub, ent mootorivigastus on küll kindel. Õnnetuse tõsidus oleneb sellest, kas tegu on linnuparve või üksiku linnuga, õhusõiduki tüübist ja selle kiirusest," loetleb lennuameti lennunduslubade osakonna juhataja Ludvig Eit. "Kajakatele meeldib ennast päikesest köetud lennurajal soojendada, ja kui nad õhusõiduki lähenemisel lendu tõusevad ning mõni neist mootorisse satub, võib see põhjustada küllalt ränki tagajärgi," räägib ta. "Põhiliselt toimuvad kokkupõrked lindudega maandumisel ja õhkutõusmisel. Tänavused viis juhtumit olid kõik kerged õnnetused."

Samas teab Ludvig Eit, et kajakate arv lennujaama ümbruses on viimasel ajal vähenenud. "Vanasti oli isegi spetsiaalne teenistus, kes linnupesi hävitas, ja valjuhääldid, kust lindude hädakisa ette mängiti," meenutab ta.

"Ülemiste järve kajakakoloonia on nii väike, et need linnud meile küll peavalu ei tohiks põhjustada," arvab Tallinna lennujaama lennuohutus- ja julgestusjuht Ats Künnapuu. Tema andmeil elab Ülemiste järvel kõigest 400 lindu. "Oleme nende pesasid ja mune hävitanud," lisab ta oma sõnade kinnituseks, täpsustades, et muret on suurte merekajakatega. "Just need, kes seal Dvigateli katusel pesitsevad ja meil söömas käivad, teevad muret," räägib ta ja lubab, et vajadusel kasutatakse tiivuliste eemalhoidmiseks isegi pürotehnikat.

Ats Künnapuu meelest pole tänavu lindudega olnud viis intsidenti kuigi märkimisväärsed. "See on küllaltki hea number, meil on palju hullemaid aastaid olnud," märgib ta.

Künnapuu sõnul on muidugi karta, et pärast uue prügila valmimist hakkab lennuväljalt rohkem linde üle lendama. "Ka varesed ju kurseerivad meist üle," ütleb ta.