Ülemiste lennuõnnetus. Kas varuda joogivett? Piloot oli kangelane
Pärastlõunal on üks jaama turvakaameratest suunatud aga järve teises otsas asuva hädamaandunud lennuki peale ja ekraanil sebivad päästjad, justkui käiks arvutimäng. Tegelikult küll kurbmäng Eesti ja Poola moodi. Juhtimispuldi taga istuv protsessijuht Urmas Uusmees näeb pooleteise kilomeetri kaugusel toimuvat kui peopesal. Ta ümber vilguvad sajad arvud, igaüks näitamas vee voolamist ühest puhastist teise.
All-linnas aga sumiseb infonäljas rahvas – nüüd on siis Ülemiste vanakese kättemaksutund käes, aga meid ei uputa mitte veevoog, vaid lennukikütusega mürgitatud vesi.
Lumerahus puhkavas veejaamas pole paanikapisikutki, rääkimata rahvarohkusest. Teatud erutust ilmutavad vaid jaama väravat lisaks valvama saadetud turvamehed, kes ei lase tööle jaama töötajaidki, väites, et nende autonumber puudub registrist.
Peatehnoloog Ants Lääne on rahulikum kui vana rahu ise, sest koostöös lennujaamaga on kõikvõimalike lennumasinate järve kukkumist korduvalt läbi harjutatud. Viimati kukkus lennuk järve 1967. aastal. Ja küll ka järgmine lennuk langeb, on riigi turvalisusspetsialistid nentinud aastaid. Tõenäosusteooria reaalsuses.
Veereostus, -mürgitus? Nii liiguvad all-linnas ikka mõtted ja küsimused.
Arvestades Ülemiste järve veekogust, kuluks kogu järve mürgitamiseks paar vagunitäit mürki või siis kümme kilo uraani. Selle kohaletoimetamine nõnda, et keegi ei näeks, on sama hästi kui võimatu. Nii kuulen veepuhastajate peakorteris.
Ometigi lösutab jaamast pooleteise kilomeetri kaugusel järvejääl AN-26, paakides kolm tonni kütust. Ja all-linnas kostavad juba küsimused: äkki peaks pudelivett kokku ostma? Ei, mitte paanika pärast, vaid noh… igaks juhuks.
Puhastusjaamas sulisevad ja mulisevad meie ümber basseinid, kust jookseb ööpäevas läbi 60 000 kantmeetrit vett. Samal ajal hoiavad basseinid reservis
52 000 kanti ehk ööpäeva jagu vett, mida saaks vajaduse korral tarbida siis, kui tilkagi vett Ülemistest juurde ei saaks.
Vesi vuliseb, näidud plingivad, laboris kõlksatab katseklaas ja puhastusjaamas kuuldust selgineb pilt, kus oluliseks saab number seitse nagu maagias ikka.
Seitse turvamüüri
Lennukikütus ei saa Tallinna joogivett reostada, sest…
… esiteks – tänavune järvejää pole kompaktne, vaid koosneb vaheldumisi jää- ja vee- ja lumekihist. Kompaktse jää murdumisel satuks reostus kohe järve. Kihiline jää moodustab aga parema kaitsekihi, sest korraga see ei murdu;
…teiseks – kui kütus vette satukski, jääks see hulpima veepinnale, mitte ei vajuks põhja. Õnnetusepaigast on veevõtukohani umbes poolteist kilomeetrit;
… kolmandaks – Tallinna joogivett ei võeta järvepinnalt, vaid madalamalt, kus asub sõeladega varustatud veetoru, mis suunab vee puhastitesse;
… neljandaks – kui see veekiht, kust praegu vett võetakse, peaks osutuma reostunuks, on võimalik võtta vett ka otse järve põhjast;
… viiendaks – kui vesi, mis on 15–17 tunni jooksul läbi käinud arvukatest filtritest ning segatud osooni ja klooriga, peaks ikkagi midagi ohtlikku sisaldama, on varuks salarelv ehk aktiivsöefilter. Matkatarkuste raamatutes räägitakse isegi, kuidas porilombivett on võimalik selle abil joodavaks muuta;
… kuuendaks – veepuhastusjaama juhtimispuldi automaatsüsteem analüüsib pidevalt jaamast väljuvat joogivett;
… seitsmendaks – veepuhastusjaama laborid võtavad veeproove 120-st Tallinna paigast nii, et võimalik reostus ei saaks tähele panemata jääda.
***
Urmas Uusmees istub oma kohale juhtimispuldi taga. Ekraanil ta ees käib lakkamatu sebimine lennuki ümber. Pumbad surisevad.
Pan lennukikapten päästis kuue inimese elu
AN-26 poolakast kapten tegi ainuõige otsuse: rikkis mootoriga lennuk tuleb maandada järvel.
Kuigi poolakast lennukikapteni juhitud AN-26 lõpetas eile hommikul õhulennu turvalise lennujaama asemel Ülemiste järve jääl, nõustuvad kõik eksperdid, et lennukit juhtinud kapten päästis otsustava tegutsemisega kuue pardal olnud inimese elu.
„Lennuk oli lähenemas maandumisrajale ja kurss kiskus pidevalt vasakule, mis annab alust arvata, et vasakpoolne mootor ei töötanud,” rääkis majandusministeeriumis lennuõnnetusi uuriv peaspetsialist Jens Haug. „Kurssi korrigeeriti lennujuhtimiskeskusest, kuid maanduda lennuväljal ei saanud,” lisas ta.
Kohe pärast maandumist hakkas juhtunu kohta levima hulgaliselt versioone: kas ta tõusis või laskus, kas ta tegi mitu maandumiskatset, kas telik ütles üles, kas lennuk läks põlema? Küsimusi tekkis palju, ent õhtupoolikul oli esialgsetest variantidest jäänud kõige reaalsemana pinnale versioon, mille järgi tabas lennukit vasaku mootori rike. Seetõttu jättis piloot juba alustatud maandumiskatse pooleli, proovis taas kõrgust koguda, ent selle plaani ebaõnnestumise järel otsustas maanduda kohe lennujaama taga olev Ülemiste järve jääkaanele.
Mõigu-poolsel küljel mõnekümne meetri ulatuses võsalatvu murdnud lennuk kündis järvejääl olevasse lumme sadakonnameetrise vao ja jäi seejärel seisma.
Teliku riket polnud
Üks telikutest oli õnnetuse järel jää all ja teine kokkupõrkes murdunud, kuid telikute riket tõenäoliseks enam ei peetud, kuna lennujaama videotest oli näha, et lennuk lasi maandumisel teliku välja, kuid uuesti kõrgust kogudes tõmbas taas sisse. „See on standardprotseduur,” sõnas Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.
Seejärel jäi lennukijuhil mõni sekund, et otsustada, kas minna teisele katsele või võtta suund Ülemiste järve jääle. Pan piloot otsustas teise variandi kasuks ning seekord tõmbas ta pikema tiku. „Selline suur plats maandumiseks – pole paha variant, kui valida hädamaandumiskohta,” selgitas Sakkov. „Kõiki üksikasju teadmata võin öelda, et lennukipiloot päästis kuue inimese elu.”
Sakkovi sõnul ei saa välistada ka võimalust, et kunagi peab reisilennuk tegema hädamaandumise Ülemiste järve või jääle, kui lennuki probleemid ei võimalda lennujaama maanduda. „Alles hiljuti oli ju uudis USA-st, kus lennuk maandus jõkke, ja ka ajaloost on olukord, kus Tallinnast startinud lennuk maandus Peterburis Neeva jõel ja kõik jäid ellu,” rääkis Sakkov. „Seepärast näidataksegi lennureisi alguses, kuidas kasutada turvaveste, et neist vette maandumisel kasu oleks.”
Ülemiste järv
•• Ülemiste järv (ka Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) on suuruselt neljas järv Eestis ja asub Tallinna kaguosas.
•• Pindala: 960 hektarit
•• Sügavus: kuni 6 meetrit
•• Keskmine sügavus: 2,5 meetrit
•• Vee maht: 17 miljonit m3
•• Kõrgus merepinnast: 35,7 m
•• Järve suubuvad Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja, Ruunaoja.
•• Esimene Ülemistest Tallinna vanalinna kulgev veetoru rajati 1345. aastal. Esimene veepuhastusjaam ehitati 1927.
