Tamkivi viitas läkituses, et Ülemiste järve toiteala reostumise korral oleks juhul, kui suudetakse vältida saasta sattumist järve, võimalik selle veevarudest linna joogiveega varustada vähemalt kaks kuud. Järve enda reostumise korral ei ole aga võimalik veega varustada neid piirkondi, kus puuduvad puurkaevud põhjavee ammutamiseks.

„Ülemiste järv on avatud kõikvõimalikele otsestele ja kaudsetele mõjutustele, mis võivad järve veeressursi ohtu seada. Seetõttu juhime tähelepanu vajadusele arendada alternatiivseid, põhjaveel baseeruvaid veevarustusvõimalusi, mida oleks võimalik kasutada hädaolukorras,” kirjutas Tamkivi linnavalitsusele.

Plaan B

Ülemiste veepuhastusjaama juht Riho Sobi ütles, et jaamal on kõikvõimalikud riskid hinnatud ja välja on töötatud ka tegevuskava hädaolukorraks. Tema sõnul käivitub Ülemiste vee joogikõlbmatuks muutumisel plaan B, mille kohaselt võetakse kasutusele olemasolev põhjaveevarustus. Samal ajal pole sellega võimalik täielikult garanteerida linna tavapärast veevajadust.

Hädaolukorras tuleb Tallinnas vee tarbimisele piirangud seada, sest praegu kasutada oleva põhjaveega on võimalik tagada ainult kolmkümmend kuni nelikümmend protsenti kogu veevajadusest. Ehk siis põhjaveest jätkuks vaid torustiku täitmiseks, sellega oleks tagatud hädavalik tuletõrjevesi ja vesi oleks olemas ka kortermajade esimestel korrustel.

Tallinna kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Reio Vesiallik tunnistas, et kriisiolukorras ei ole võimalik kokku ligi 165 000 elanikuga kesklinna ja Lasnamäed põhjaveega piisavas koguses varustada.

„Tagamaks hädaolukorras pinnaveepiirkondade veevarustust põhjaveest, on vaja projekteerida ja valmis ehitada viis uut põhjaveehaaret, rekonstrueerida ja viia töövalmidusse AS-i Tallinna Vesi olemasolevad puurkaevud ja põhjaveepumplad ning projekteerida ja valmis ehitada ühendustorustikud kolmekümne kilomeetri ulatuses,” osutas Vesiallik tööde mahule.

Suurim oht – paduvihm

•• Tallinna kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Reio Vesiallik tõi välja, et linna riskimaatriksisse on kantud kokku viiskümmend õnnetust, mis võivad põhjustada hädaolukordi prioriteetide kaupa skaalal 1 kuni 10. Näiteks õnnetust lennuväljal on hinnatud 6. prioriteediga ehk see käib väikese tõenäosuse ja väga raskete tagajärgedega õnnetuste alla.

•• Enim võimalikke hädaolukordi põhjustada võivateks pinnaveeallikatega seotud õnnetusteks peetakse: väikese tõenäosusega ja raskete tagajärgedega õnnetusi – näiteks raudteetranspordi avarii Ülemiste veepuhastusjaama piirkonnas; keskmise tõenäosusega ja raskete tagajärgedega õnnetusi – näiteks ohtlikke aineid transportiva auto avarii pinnaveehaarde läheduses; suure tõenäosusega ja raskete tagajärgedega õnnetusi – näiteks paduvihm, mille tõttu tõuseb Ülemiste järve veetase kriitilise piirini.

•• Hädaolukorras peab olema Tallinna elanikele tagatud veekogus 30 liitrit inimese kohta ööpäevas.