Ülemiste vanake möllab Tartus

 (1)

Ülemiste vanake möllab Tartus
Emajõe avaujula Supilinnas on juba nädalapäevad vee all. Leonid Nikolajev

Tartu ujumisrannad on vee all ja nende korrastamiseks kulub miljoneid kroone.

Eile hommikul olid Tartu kunagiseks aguliks kutsutud Supilinna madalamatel kaldaaladel elavatel inimestel üsna ärevad hetked, sest ööga taas kerkinud Emajõgi ületas kaldakindlustused ja hakkas eramute poole voolama.

Siiski pääsesid supilinlased neid ähvardanud üleujutusest, sest linnavalitsuse kriisikomisjon tegutses kiiretel hetkedel otsustavalt ning paar kuupmeetrit killustikku ja tund kopatööd kaldakindlustuse tugevdamiseks sundisid Emajõe tagasi.

Suurem osa tartlasi end võimalikust uputusest häirida ei lase. Alanud on hoopis omamoodi seiklusturism. Nii palju inimesi, kui praegu jõe ääres jalutab, pole seal ammu näha olnud. Vaatemäng on aga võimas: vee alla jäänud supelrannad ja jalakäijate tunnelid, triiki täis jõgi ning üheks saanud Anne kanal ja Emajõgi.

Meloni–Oa tänava ristis asuva kivitöö- ja matusebüroo omanik Rein Tšernjuk rääkis, et ta ei usu, et Emajõgi võiks üldse nii kõrgele tõusta, et vesi tema hoovi jõuaks. Ent kummikud ostis ta naise palvel juba mõne nädala eest valmis. Vanadele supilinlastele oli juba siis selge, et üleujutusest sel kevadel ei pääse. Kuid Reinu jutu järgi kardeti pigem lumesulamisvett.

Vesi ei lähe ära

Samal teemal:

Reinu naabrimees Andrus selgitas, et Supilinna jõeäärsetele aladele pole rajatud sademevee ärajuhtimissüsteemi ja kui vihma- ja lumesulamisvesi hakkab Tähtvere mäest alla voolama, siis ei peatu see enne kui Oa ja Väike-Emajõe tänava hoovides. Emajõkke vesi aga ei jõua, sest ees on jõe kaldakindlustus. „Meie siin Supilinnas oleme kevadiste üleujutustega harjunud ja ei pabista. Pigem tuleb vett karta nendel uusrikastel, kes buumiajal Kvissentalis oma kipsplaadist majad otse jõkke ehitasid. Aga noh, tahtsid vett, nüüd said selle,” filosofeeris Andrus.

Kui Kvissentali elanikud peavad lootma vaid taevataadile ja ootama vee taandumist, siis supilinlastele on appi saadetud ka päästeteenistus. Iga päev pumpavad neli-viis päästeteenistujat pumpadega Supilinna luhtadelt vett jõkke tagasi.

Viimastel päevadel on jääst vabanenud Supilinna lõpus paiknev tiik. Seegi on vett triiki täis ja kui seal peaks vesi tõusma hakkama, siis pole Oa tänava elanikel uputusest pääsu. Tartu linnavalitsuse kriisiosakonna juht Rein Haak ütles eile, et linnavalitsus hoiab hinge kinni, et ei hakkaks vihma sadama.

Paraku näitab ilmaennustus, et juba nädalavahetusel jõuab Tartusse vihmasem ilm ja niigi üle ajav Emajõgi saab vett ka ülaltpoolt juurde. Tõusuruumi aga jõel enam pole, sest Tartu kaldakindlustused on ehitatud sajandi rekordi arvestusega. Sellest 1956. aasta rekordtasemest on praegu puudu vaid 14–15 sentimeetrit.

Kui praeguseks on Tartu linn uputuse ennetamiseks ja jooksvateks remonditöödeks kulutanud 100 000 krooni ringis, siis vee taandumise järgsed heakorra, teede remontimise ja kaldakindlustuste taastamise tööd lähevad maksma tõenäoliselt miljoneid kroone. Näiteks tuleb linnal taastada kõik ujumisrannad, kust vesi taandudes üsna tõenäoliselt kogu liiva ära viib.

Tartu vanglat uputus ei ähvarda

•• Ligi kümne aasta eest Tartu linnaserva otse Emajõe vahetusse lähedusse rajatud Tartu vanglat uputus ei ähvarda.

•• Tartu vangla direktor Kalev Ilves ütles, et rekordiline veetase pole häirinud ei Tartu vangla ega ka tema teada teiste vanglate tööd. Kuigi vesi on juba jõudnud Tartu vangla krundile, ei ole see pääsenud raudbetoonaiaga ümbritsetud vangla kinnisele territooriumile. Uputusest on pääsenud ka vangla parkla.

•• „Ka veetaseme võimalik edasine tõus vangla julgeolekut ohtu ei sea. Tartu vanglas puuduvad keldrid ja muud madalad ruumid,” lisas Ilves.

•• Vanglajuht leiab kõrgest veetasemest koguni midagi positiivset: nimelt tõendab tänavune rekordiline veetase Ilvese sõnul, et kuna see vangla tööd ei häiri, pole ka edaspidi põhjust muret tunda.

•• Alles möödunud nädalal imestas maaparandajate seltsi juht Tõnu Mugra, et imelikul kombel on viimased vanglad ehitatud uputuspiirkonda. Peale Tartu vangla on vähemasti teoreetiline uputuseoht ka Viru vanglal.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare