Repliik
Keskkonnakaitse inspektsiooni ametnikud on nõudnud aktsiaseltsilt Tallinna Vesi ülemiste järve piirava aia eemaldamist, viidates põhiseaduse 34. paragrahvile. Nimetatud sätte järgi on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda.
Seda õigust võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras (muu hulgas ka nakkuse leviku tõkestamiseks ja looduskeskkonna kaitseks). Veeseaduse järgi on seisuveekogust veevõtu korral sanitaarkaitsealaks veekogu veepeegel koos 90 meetri laiuse kaldavööndiga. ülemiste järve sanitaarkaitseala kaldavööndis on sama seaduse järgi keelatud igasugune majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heina niitmine ja veeseire.
Veehaarde omanik (s.o Tallinna linn või AS Tallinna Vesi, kelle aktsiate omanik on linn) võib keelata isikute viibimise nimetatud rajatisel ja järvel. Kõigele lisaks ütleb veeseadus, et ülemiste järvel ei ole kallasrada. Seega puudub järve ääres viibimiseks ja liikumiseks vaba kaldaäär.
Veeseaduse järgi ei laiene õigus minna ülemiste järve veepiirini igaühele. Piirdeaed on seega õigustatud, ainult et praegu asub see järvest liiga kaugel. Vaielda võib, kas aed peaks asuma üheksakümne või nelja meetri kaugusel veepiirist. Seadus ei sätesta väga selgelt, et sanitaarkaitsealal oleks inimeste viibimine (kui nad just ei tööta veejaamas, ei hoolda metsa või niida heina) keelatud. Neli meetrit on aga avalikuks kasutamiseks määratud veekogul kaldaraja laius, kus sõltumata omaniku arvamusest võib igal ajal viibida igaüks. ülemiste järvel, nagu juba öeldud, kallasrada pole.
Mõistlikum kui ettekirjutuste tegemine on otsida võimalusi ja viia aja jooksul Tallinna joogiveega varustamine üle põhjaveele ning ülemiste vett kasutada n-ö tehnoloogilise veena. Siis võib määrata ka ülemiste järve avalikult kasutatavaks veekoguks.
Vootele Hansen on Parempoolsete esimees.
