Ülenurme vald: tohutult müümata kinnisvara

 (22)

Elanike arvu ja müügil olevate majade-kruntide suhe on eriti suur Ülenurme vallas.

Kinnisvarabuumi uus tase on toonud Tartu külje all oleva valla edetabeli tippu, kui arvestada ühes haldusüksuses müügil olevate majade ja kruntide suhet elanike hulka.

Vaadates müügil olevate majade ja kruntide absoluutarve, on konkurentsitu juht Tallinna linn, kus ainuüksi kinnisvaraportaali kv.ee vahendusel loodab raha teenida 684 maja- ja 512 krundimüüjat. Kui Tallinnas elab rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga üle 400 000 inimese, siis võiks ju väita, et igale Tallinnas müüdavale majale või krundile leiduks ligi 350 kohalikku ostjat.

Tallinna lähiümbruse valdadest on suurim maja- ja krundimüügi surve aga Harku vallas, kus ostjat ootab 305 maja ja 497 krunti. Üle 700 elamukrundi või maja on müügil ka Rae vallas. Igale müügiobjektile oleks Harku ja Rae valla puhul 12–13 ostjat, sest nii Harku kui ka Rae vallas elab umbes 10 000 inimest.

Kuid maaklerite hinnangul on Eestis kõige keerulisem oma majast või elamukrundist lahti saada Tartumaal asuvas Ülenurme vallas, kus eilse seisuga ootas ostjat 267 maja ja 430 elamukrunti. 5000 elanikuga Ülenurme vallas on vaid iga seitsme elaniku kohta müügil üks maja või krunt.

Muidugi võib loota, et Ülenurmesse sooviks elama minna näiteks osa 100 000 elanikuga Tartu linna inimestest, kuid Tartu kinnisvaramaaklerite sõnul pole see eriti tõenäoline. Kinnisvarafirma Rovelain maakler Eero Ving ütles, et sisuliselt välistavad majasoovijad kohe uuselamurajoonid nii Ülenurme vallas kui ka mujal Tartu lähiümbruses.

Samal teemal:

Elu lennukoridoris

Eriti keeruline on Ülenurme vallas müüa Männi, Aasa ja Mõisa uusrajoonis.

Männi elurajoonist oli juttu alles paari kuu eest, mil sealsed elanikud avaldasid protesti, et Ülenurme lennuvälja rahvusvaheliseks muutmine ähvardab lõpetada nende unerahu. Männi elurajoon on nimelt ehitatud Ülenurme lennuvälja lennukoridori. Pole välistatud, et tulevikus võib mõni lennumasin, mille maandumine või õhkutõusmine on nurjunud, pidama jääda just Männi elurajoonis.

Teine kuulus Ülenurme elurajoon asub samuti lennujaama vahetus läheduses. Aasa elurajoon on kuulsaks saanud ülisuurte porilompide poolest. Nimelt selgus kahe aasta eest, et elurajooni rajamise käigus lõhkusid ehitajad endise põllukuivendussüsteemi ja 2007. aasta alguses uputasid sadeveed elurajooni sõiduteed ja majade ümbruse. Nüüdseks on põllukuivendussüsteem taastatud, kuid üleujutused Aasal jätkuvad. Veel möödunud nädala suursaju ajal tuli Aasal elavatel inimestel kasutada koju pääsemiseks kummikuid.

Kolmas kümnete müügil olevate majade ja kruntide poolest kuulus elamurajoon Mõisa on sõna otseses mõttes rajatud sohu. Kuigi majaomanikud on oma krunte püüdnud täita värske mulla, liiva, killustiku ja ka ehitusprahiga, ei ole see majade vajumist takistanud. Mõisa elurajoonis on müügis mitmeid maju, kus värske pahtel püüab varjata maja vajumisest tekkinud mõrasid. Müüjad ei kipu sageli maja müügi põhjusest võimalikele ostjatele rääkima.

Eesrindliku valla saatus

•• Arco Vara kinnisvarabüroo Tartu osakonna maakleri Paavo Mikku arvates hakati mõne aasta eest Ülenurme valda tormiliselt uusarendusprojekte rajama, sest Tartu linnas on uusi elamuarenduspiirkondi keerulisem rajada ning maa oli linnapiirist väljaspool odavam.

•• “Ülenurme vald oli üks eesrindlikumaid,” lisas Mikk. Lisaks suurematele kinnisvaraettevõtetele lootsid Ülenurmel raha teenida ka kümned väikearendajad ja nii valmiski Miku arvates lühikese aja vältel valda suur hulk just müügiks mõeldud objekte. “Paljud neist on täna ka veel müügis, kuna majanduslanguse tõttu tarbimine vähenes,” selgitas Mikk.

•• Mitmed majaomanikud üritavad ka Arco Vara vahendusel Ülenurmel oma varast lahti saada. Miku sõnul õnnestub aeg-ajalt ka mõni objekt maha müüa. “Enesekriitika ja reaalsustaju tuleb siinkohal kasuks,” lisas Mikk.

•• Sageli ei soovi kõik müüjad ostjale ausalt rääkida, miks nad tegelikult soovivad majast või krundist lahti saada.

Loe veel

•• Ka Eesti Päevalehele rääkis mitu Ülenurme vallas maja müüvat inimest, et nad müüvad maja seepärast, et see on neile suureks jäänud. Küsimusele, kas Aasal on üleujutuste probleem kadunud, väitis üks majaomanik, et seal pole kunagi vihmavesi krunte ja tänavaid ujutanud. “See on pahatahtlike inimeste jutt,” rääkis Aasal maja müüv Ellen.

•• Paavo Miku sõnul ei vali Tartu kanti maja osta soovivad inimesed esimese eelistusena põllule ehitatud elamut.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare