Üleujutuste ennustamine muutub lähiajal täpsemaks ja kiiremaks
Eesti asjatundjate esmaspäevane hoiatus põhines spetsiaalse programmi, nn HIROMB-mudeli abil koostatud prognoosil.
Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul ei suuda võimas, kogu Läänemerd hõlmav süsteem siiski teha väga paikapidavaid pikemaajalisi ennustusi. “Puhas matemaatika ei suuda ju looduses toimuvaid protsesse täpselt kirjeldada ning pealegi tehakse ka sisestatavates lähteandmetes teatav valik,” selgitas Kõuts.
“Näiteks Pärnu lahes HIROMB-mudel praegu hästi ei tööta, kuna selle tulemused on üldised ning arvutused ei arvesta täpselt kohalikke tingimusi,” nentis ta.
Parem karta kui kahetseda
Varsti peaks asi paranema, meresüsteemide instituudi teadurid juba tegelevad kohalikke tingimusi täpselt arvestava mudeli loomisega. “Taolise programmi prototüüp peaks valmima juba lähiajal ning see puudutaks eraldi nii Pärnu, Haapsalu kui ka Narva lahe kanti,” ütles Kõuts.
Kuigi praegu valmib HIROMB-i Läänemere veetaset puudutav ennustus vähem kui tunni ajaga, siis Eestis kulub selle alusel oma ennustuse vormistamiseks ligemale neli tundi. Paljuski tuleneb viivitus Kõutsi sõnul väljavahetamist ootavatest vanadest arvutitest. “Normaalne oleks, kui saaksime iga päev prognoosi välja lasta hommikul kella üheksa või kümne vahel, mitte alles keskpäeval kella poole ühe ajal, nagu see esmaspäeval juhtus,” märkis Kõuts.
Praegu tehakse üks veetaseme prognoos kahe ööpäeva peale. “Kui vaadata 14.–15. novembriks tehtud ennustust, siis esmaspäevased andmed langesid tegelike veetaseme mõõtmise tulemustega päris täpselt kokku. See, et 48-tunnise prognoosi teine pool oli ebatäpsem, on tingitud sünoptikute tehtud tuuleprognoosist, mis lubas tegelikust valjema tuule jätkumist,” selgitas Kõuts esmaspäevase ennustuse viltumineku tagamaid. “Samuti lähtusime lõpliku prognoosi vormistamisel asjaolust, et parem karta kui kahetseda.”
HIROMB-mudeli arvutused põhinevad Kõutsi sõnul peamiselt tuulega seotud näitajatel – tuule suunal, tugevusel, ennustusel ja mõõtmistulemustel. Samuti on täpsemate tulemuste saamiseks vaja modelleerimis-programmi sisse sööta eri Läänemere jõgede sissevoolu kohta käivad andmed ning satelliitidelt saadud veepinna temperatuur mere eri piirkondades.
Tormiöö
Pärnus möödus öö rahulikult
Pärnu veetase saavutas maksimumi veidi pärast kella kaht öösel, mil kohaliku sadama andmetel oli vesi tõusnud 132 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli. Kriisikomisjon oli valmis alustama linnaelanike evakueerimist, kui vesi tõusnuks veel 18 sentimeetrit. Pärnu politseiosakonna ülemkomissar Tarmo Kohv sõnas, et vesi hakkas oma normaaltasemele taanduma kella kahe paiku ja ka järgnev päev ei toonud linna ühtegi erakorralist sündmust. “Ühestki äralennanud katusest pole meile teatatud. Rannapargis võttis torm mõned puud maha.” Läänemaal hiigeltormi polnud
“Sellist ilma on sügisel ikka ja ka veetase 115 sentimeetrit üle nulli on ka tavapärane,” lausus Lääne maavanem Sulev Vare. “Fra Marest, kust külastajad Tallinna varjule veeti, öeldi, et nüüd sai evakuatsiooniõppus korraldatud,” lausus Vare.
Läänemaa pääses sisuliselt ka elektrikatkestustest – vaid Nõval oli vool paariks minutiks ära läinud, hädatöid teha ei tulnudki.
Häädemeeste vallavanem Urmas Aava nimetas ööd õppehäireks ning tavaliseks sügiseseks tormiks. “Kriitilist hetke ei tekkinudki,” lausus Aava.
