Ülikoolid hädas libaolümplastega
Kuna Eesti ülikoolid võtavad väljaspool konkurssi tasuta kohtadele koolilõpetajaid, kes on olümpiaadidel kõrgeid kohti saavutanud, tuleb korraldatavate olümpiaadide tase Tartu ülikooli (TÜ) hinnangul kriitilise pilguga üle vaadata.
„Näeme tendentsi, et iga MTÜ võtab ette ja nimetab ainevõistluse olümpiaadiks – nii tekib segadus,” selgitas TÜ teaduskooli – mille üks ülesandeid on andekatele õpilastele koolituse ja riiklike olümpiaadide korraldamine – direktor Viire Sepp. Kuigi ainevõistluste korraldamine on tema sõnul ainult tervitatav, ei ole need ometigi tasemelt ühesugused ja nii mõnegi puhul on olümpiaadi tiitli kasutamine liiast.
Sepp tõi näiteks, et mõne „olümpiaadi” puhul kutsutakse kõik asjast huvitatud õpilased kohe lõppvooru ja seal selgitataksegi paarikümne osaleja seast võitja. „Samal ajal on matemaatika-, keemia-, füüsika- ja teiste traditsiooniliste ainete olüm-piaadidel tuhandeid osalejaid,” ütles Sepp. „Peaks olema ühtne alus, et kellelgi ei tekiks kahtlusi kvaliteedis. Ka olümpiamängudele ei saa igaüks.” Samuti tahab teaduskool vältida olümpiaade, mille žüriisse kuuluvad aineõpetajad, kes on ise õpilasi juhendanud.
Kahtlased Vene võistlused
TÜ võtab igal aastal tasuta õppima pisut alla saja olümpiaadidel hästi esinenud õpilase, tänavu oli neid 92. Ülikoolil on ka nimekiri olümpiaadidest, mida konkursivälisel sisseastumisel arvestatakse: kokku 25 üleriigilist ainevõistlust, millest lõviosa korraldab TÜ ise, ja 16 rahvusvahelist võistlust.
Ka Tallinna ülikool (TLÜ) lubab vastu võtta koolilõpetajad, kes on saanud üleriigilistel olümpiaadidel 1.–6. koha, ja nii saab tasuta koha igal aastal kümmekond noort. TLÜ vastuvõtuspetsialisti Merit Paisti sõnul järgitakse järgmisest aastast TÜ koostatud olümpiaadide nimekirja. Eraldi arvestust selle üle, kui palju noori on üritanud eritingimustel sisse saada, kuid see pole õnnestunud, kumbki ülikool ei pea.
Paisti sõnul on tagasi saadetud eelkõige välismaalt hangitud olümpiaaditulemustega tulijaid. Näiteks on tulnud tagasi saata tudengikandidaate, kes on käinud vene keele „olümpiaadil”, kuhu Baltimaade õpilased on kutsutud luuletusi kirjutama. „Vene keel on selline, et väga lihtne on seda üritust rahvusvaheliseks nimetada,” nentis Paist.
Ka Sepa kinnitusel on rahvusvaheliste olümpiaadide puhul eelkõige probleeme olnud Venemaal korraldatutega, millel on arusaamatud võistkondade moodustamise viisid ja üldine korraldus. „Siis ei teagi, kas keegi õpetaja võttis õpilased sappa ja läks,” nentis Sepp.
Kahtlase väärtusega olüm-piaade esineb pigem humanitaaraladel, reaalainetes näib tase olevat selgemini tuvastatav.
Tallinna tehnikaülikool kinnitas, et aastas pääseb konkursiväliselt õppima paarteist kuni 20 abiturienti ja tundmatute olümpiaadide tulemusi esitatakse harva. Tihtipeale aga võistluste tulemusi sisseastumisel ei esitatagi, sest tublid õpilased saavad juba riigieksamitegagi lävendist üle.
Proovitakse ka suvalise diplomiga
•• Kogemusest olümpiaadil osalejaga rääkis inimene, kes töötas Tartu ülikooli tudengina mõne aasta eest vastuvõtulauas. Nimelt soovis üks neiu saada saksa keele ja kirjanduse erialale tasuta kohale, kuigi riigieksamitulemused seda ei võimaldanud.
•• „Tütarlaps ütles aga, et sellest polevat midagi, kuna tal on esitada saksa keele olümpiaadi teine koht,” rääkis endine vastuvõtulaua töötaja. „Kaustast koorus välja kuldservadega paber, mis teatas, et kõnealune neiu on saavutanud ühe Saksa linna kohalikul ainevõistlusel teise koha.” Kuivõrd uhkelt paberilt ei selgunud, milline oli võistluse tase, saadeti neiu koos emaga TÜ keeltemajja saksa keele osakonna juhataja jutule.
•• „Ema ja tütar naasid tunni aja pärast ja teatasid mulle, et kõik on korras – juhataja ütles, et dokument kehtib. Miski nende ilmes ütles, et asi pole päris korras,” jätkas tollane vastuvõtulaua töötaja, kes seepeale tegi kõne keeltemajja, kust selgus siiski, et ülikooli jaoks suvaline ainevõistluse aukiri ei sobi.
