Umbrohumürk tapab Harjumaa mesilasi
Viimase paari nädalaga on Harjus hukka saanud mitmed mesilaspered. Viimati sattusid mesilinnud hätta eelmisel nädalal Anija vallas, kus suurest mesilast kilomeetri kaugusel asuva põllu omanik umbrohtu mürgiste kemikaalidega tõrjus.
Mürk teeb mesilased nõrgaks
“See ei olnud küll otseselt putukamürk, kuid muutis siiski mesilased nõrgaks. Näiteks ei oska nad enam oma taru juurde tagasi lennata,” ütles Anija valla loomaarst Joel Jürisson. Lisaks ei suuda mürgi kätte jäänud mesilased piisavalt mett korjata, et taru ületalve pidada.
Juuli alguses tabas samasugune häda Vaskjala vallas mesilasi pidavat perekond Kaskat. “Surnud mesilased olid ühel õhtul taru ees maas,” nentis Lemmi Kaska.
Kaska sõnul ei hukkunud üksnes tema mesilased, probleeme oli veel vähemalt viiel tuttaval mesinikul. “Me kardame küll, et ju see põldude mürgitamisest tuleb,” nentis Kaska.
Harju veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Andres Tuvi ütles, et mesilaste hukkumine on peamiselt tingitud põllumeeste viitsimatusest mesinikele ette teatada, millal nad umbrohtu tõrjuma hakkavad.
“Kui paar päeva ette teatada, saaksid mesinikud tarud mürgitamise ajaks sulgeda. Kõik on lahendatav,” kinnitas Tuvi.
Tema sõnul on sageli süüdi ka mesinikud, kes ei ole vallavalitsusele ega veterinaarametile teatanud, et nad mesilasi peavad. “Kui tarud on registreerimata, ei saa ju loota, et keegi tuleks ja mürgitamisest teataks,” nentis Tuvi.
Umbrohutõrjest tuleks teatada
Nõukogude ajal tema sõnul selliseid probleeme ei olnud, sest siis oli umbrohutõrjest mesinikele teatamine kohustuslik, nüüd aga mitte. “Põllumehed peaksid igal juhul mesinikele enne umbrohutõrjet sellest märku andma,” rõhutas Tuvi.
Jürissoni sõnul oleks umbrohumürki õigem põldudele pritsida öösel, nii jõuaks see mesilaste hommikuseks lennuajaks juba natuke lahtuda.
