Ungari president kutsub Soomet, Eestit ja Ungarit toetama hõimurahvaste identiteedivõitlust

Täna Eesti visiidi lõpetanud Ungari president Ferenc Madl ütles ühisel pressikonverentsil Eesti presidendi Lennart Meriga, et riiklust omavad soome-ugri rahvad ungarlased, soomlased ja eestlased peaksid toetama Venemaal elavaid hõimuvendi nende kultuuri ja hariduse arendamisel ning üldise rahvusidentiteedi säilitamisel. Ungari presidendi sõnul oli Venemaa soomeugrilaste esindajate poolt äsja Helsingis lõppenud soome-ugri konverentsil tunda tungivat soovi Soome, Ungari ja Eesti solidaarsusabi järele.

Viis soome-ugri rahvaga vabariiki on Venemaa Föderatsiooni subjektid ja Madl avaldas arvamust, et nad peaksid saama võimaluse kuulutada oma rahvuskeel vabariigis riigikeeleks, ungarlased, soomlased ja eestlased peavad hõimuvendi seejuures aga toetama, teadvustades nende probleemid Euroopas ja mujal maailmas.

Mõlemad presidendid saabusid Eestisse Helsingist soome-ugri kongressilt, kus Lennart Meri pälvis tähelepanu, kritiseerides Venemaa keskkonna ja rahvastikupoliitikat väikeste soome-ugri rahvaste konkreetselt hantide ja manside elamisaladel. Meri esinemine teenis Helsingis negatiivse vastureaktsiooni Vene Föderatsiooni kodakondsus- ja migratsioonipoliitika ministrilt Aleksandr Blohhinilt.

Eesti ja Ungari president tunnustasid kahe riigi vahelist koostööd kultuuri ja hariduse vallas, kuid nentisid vajadust laiendada suhteid ka majanduse ja riigikaitse alal. NATOsse kuuluva Ungari president avaldas kindlat toetust NATO laienemisele, märkides, et Euroopa julgeoleku seisukohalt on oluline, et NATO laieneks võimalikult paljudesse maadesse.

Mõlemad presidendid väljendasid rahulolu Euroopa Liidu Nizza tippkohtumise tulemustega, mis avab nende hinnangul tee laienemisele. Lennart Meri sõnul tundus enne Nizzat, et Euroopa Liidu riigid pole üksmeelel liidu sisereformide suhtes. "Euroopa Liit saab olla elujõuline vaid siis, kui seab enda eesmärgiks pideva laienemise," ütles Eesti president.

Ferenc Madl märkis vajadust lihtsustada kahe riigi vahelist viisarezhiimi ja pikendada praegust viisavabalt riigis viibimise lubatud aega. Eesti kodanikud võivad viibida viisavabalt Ungaris 30 päeva järjest, samas kui enamikes teistes riikides, kellega Eestil kehtib viisavabadus, võivad eestlased olla 90 päeva poole aasta jooksul.

Eesti välisministeeriumist öeldi RVE-le, et Eesti esitas suvel Ungarile noodi ettepanekuga pikendada viisavabalt viibimise lubatud aega, kuid pole sellele seni vastust saanud.

Raadio Vaba Euroopa