Kui mõõdame oma kehatemperatuuri iga tunnikese tagant, siis avastame, et see pole ühtlane, vaid kõigub päevas umbes 0,15 kraadi ulatuses. Kõikumine on perioodiline. Kehatemperatuur hakkab tõusma hommikul enne ärkamist ja langema õhtul enne uinumist.

Sellist sisemist rütmi on hakatud nimetama tsirkadiaan-rütmiks – circa dies on ladina keelest tõlkides “umbes päev”. “Umbes” iseloomustab bioloogilise kella rütmi, kuna selle periood sõltub inimesest. Mõnel on sisemise kella periood peaaegu 24 tundi, teisel vähem, kolmandal rohkem. Sellise rütmi kohaselt toimib keha ainevahetus, mis põhjustabki kehatemperatuuri kõikumise.

Unelgi on oma tsirkadiaan-rütm. Kui unerütm erineb kehatemperatuuri tsirkadiaanrüt-mist, ongi häda käes. Uni on häiritud. See kõik selgus juba 30 aasta eest, mil tollane tudeng Charles Czeisler tegi USA-s Montefiore haiglas katseid inimrühmaga, uurides, kas uinumisel on reegleid. Avastati, et ongi – uinumise tõenäosus ei sõltunud sellest, kui kaua inimene oli ärkvel olnud. Määravaks osutus kehatemperatuur. Kui inimene läheb magama oma temperatuuritsükli tipus, on uni pikem.

Lõunase lektori mure

Kümmekond aastat hiljem avastas Steven Strogatz, et uinumine on seotud organismi muude sünkroonsete protsessidega. Kui kõige raskem on uinuda hommikul kella 11 ajal ja õhtul enne kella 11, siis lõuna ajal, umbes ühe-kahe paiku on tukkuma jääda üsna hõlbus. Varahommikul algab aga zombie-tsoon, mis ähvardab eriti öötöölisi. Just neil kellaaegadel täheldatakse suhteliselt palju liiklus- ja tööõnnetusi.

Nõnda võib lektorile, kes peab loengut kella kahe ajal lõunal, vaid kaasa tunda. Mitte tema jutu igavus, vaid auditooriumi sisemise kella loomulik tiksumine ajab kuulajatele magusa une peale.

Pärast öist ärkvelolekut saab aga soovitada vaid üht. Enne autojuhtimist on mõistlik pool tunnikest tukastada.

Kiire ja aeglane uni

Unel on kaks olekut. Aju tegutsemisviisi poolest erinevad need teineteisest peaaegu nagu öö ja päev. Ühes olekus liiguvad silmad laugude taga kiirelt ja seetõttu nimetatakse seda kiirete silmaliigutuste uneks ehk REM-uneks (ingliskeelse mõiste rapid eye movement lühend). Just REM-une ajal nähakse unenägusid. Sel ajal on magava keha lihased justkui halvatud – asjaolu, mis kaitseb magajat voodist välja potsatamast. Teises olekus on keha rahulik, ka ajutöö on aeglane. Aju läbib kaks unetsüklit kokku umbes 90 minutiga. Nii kordub öö läbi. Vastu hommikut on kiire une tippaeg.

Kuid miks on unel kaks nõnda erinevat olekut? Praegu kaldub suur osa uneuurijaid arvama, et aeglane ehk mitte-REM-uni on ajule õige aeg parandada kahjustused, mille on põhjustanud vabad radikaalid. Need mürgised kemikaalid on ainevahetuse kaasnähtus, mis oma võimekuse tõttu teiste molekulidega reageerida võivad teha palju pahandust.

Teised organid, mis kogu aeg töötavad, näiteks neerud, parandavad kahjustusi vabade radikaalide rikutud rakke asendades, kuid aju seda teha ei saa. Nõnda parandab aju, justkui öine teetööline, aeglase une ajal päevaseid vigastusi. Sellele viitab ka tõik, et mida kiirem on imetajaliigi ainevahetus (mida enam tekib vabu radikaale), seda rohkem selle liigi esindaja magab.

Rottidel, kellel ei lasta magada, on vabade radikaalide kahjustused ajus väga suured.

Aga milleks on hea kiire uni? Vabade radikaalide teooria pooldajad on välja pakkunud, et kiire une ajal kontrollib aju, kas parandamine läks korda. Une-nägu on selle käsitluse kohaselt justkui katsefilm.

Une kaks nägu

Unel on kaks olekut. Ühes olekus liiguvad silmad laugude taga kiirelt. Teises olekus on keha rahulik, ka ajutöö on aeglane.

Valguse tembud

Kui tahate paremat und, siis peate arvestama valgusega. Hiljuti tegid Liverpooli teadlased kindlaks, et beebid, keda varasel pärastlõunal päevavalgesse jalutama viidi, magavad paremini kui need, kes veedavad päeva teise poole hämaras. Valgus trimmib meie bioloogilist kella, reguleerides ajuhormooni melatoniini tootmist, mille tippajaks on ööpimedus.

Kui ärkate öösel ja lähete kööki vett jooma, ärge pange tuld põlema. See annab teie sisemisele kellale vale signaali, melatoniini tootmine väheneb ja uinuda on juba tükk maad raskem.

Vabad radikaalid

Aatomirühmad, mis elavad vaid lühikest aega. Kuna nad sisaldavad vabu, paardumata elektrone, siis võivad hõlpsalt ühineda eluks vajalike makromolekulidega ja need lõhkuda. Teisalt on vabu radikaale eluliselt vaja, kuna nende kaasabil toimub hingamine.

Väikeaju roll

Uni on jäänud paljuski mõistetamatuks. Alles tänavu näidati, et und reguleerib väikeaju.

Söök ja jook

Rohelised lehtköögiviljad nagu lehtsalat aitavad uinuda. Nad sisaldavad sellist alkaloidi, mida leidub ka oopiumis. Alkohol ja vahel ka kofeiin häirivad aga une kiiret faasi.