Unikaalne kiviaed asendati prügikastidega

Pelgulinnas Kolde puiesteel otsustati augustis, et aastaid turistidele silmarõõmu pakkunud kiviaia ühte juppi pole enam vaja. Muinsusväärtusega aia asemele tõstis eemal majapidamist korrastav elamukooperatiiv Oma Kolle prügikastid.

Krohvitud tellisaia ja hulga ajakohaseid ridamaju projekteerisid Kolde puiesteele 1922. aastal mainekad arhitektid Herbert Voldemar Johanson ja Eugen Habermann. Aia ning väikeelamud ehitas 1923.-1925. aastal ühing Oma Kolle.

Tänavu augusti lõpus otsustas sama elamukooperatiiv, et ühte lõiku muinsusväärtusega telliskiviaiast pole enam vaja. Aia asemele pani majapidamist korrastav Oma Kolle haisvad tumehallid prügikastid.

Kolde puiestee 33 elav Urmas Kanter vaatab septembri alguspäevist igal hommikul ja õhtul prügikaste oma magamistoa aknast. Tema naabrimees kurdab, et hommikuti on asi eriti hull: ""Geoloogid" otsivad prügikastid läbi ja loobivad kõik prahi tänavale. Tuulega on terve puiestee rämpsu täis."

Kõnelused kooperatiivi esimehe ja muinsuskaitsjatega pole loosse kuigi palju selgust toonud. "Oma Kolle tahab sinna, kus prügikastid enne seisid, midagi ehitama hakata. Harju muinsuskaitseametist öeldi, et mis te muretsete - mida rohkem lõhuvad, seda rohkem ka ehitavad," rääkis Kanter.

Muinsuskaitsjad vaidlevad isekeskis

Riigi muinsuskaitseameti Harju ja Tallinna inspektsiooni vaneminspektor Andri Ksenofontovi sõnutsi tunnistati Kolde puiestee 33 maja vastas aadressil Ristiku 52 asuv kiviaed mälestiseks juba 1973. aasta 1. augustil ENSV ministrite nõukogu määrusega.

"Majale peaks olema juba 1980. aastatel tehtud kaitsekohustuse teatis, kus öeldakse, mida mälestisega tohib ja mida ei tohi teha," nentis Ksenofontov.

Tallinna muinsuskaitseameti peaspetsialisti Olaf Multeri sõnul vanad kaitsekohustused enam ei kehti, 9. märtsil 1994 kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse järgi pidanuks Riigi Muinsuskaitseamet aasta jooksul kõik objektid uuesti üle vaatama ja teatised uuendama. "Seda pole tehtud ja uut nimekirja mälestistest pole olemas," ütles Multer Eesti Päevalehele.

Tänavu 30. augustil võeti Ristiku 52 asuv kinnistu muinsuskaitse alla ka Eesti Vabariigi seaduste järgi. Tallinna muinsuskaitse peaspetsialisti kinnitusel on tegemist siiski vaid ajutise kaitsega, mis kehtib kuus kuud.

"Riigi Muinsuskaitseamet pidanuks ajutise kaitse alla võtmise otsusele järgnenud kümne päeva jooksul vormistama ja saatma kaitsekohustuse teatised valdajale ja linna muinsuskaitseametile. Meie pole teatist saanud," sõnas Multer.

Riigi Muinsuskaitseameti vaneminspektori hinnangul on aia lõhkujaid võimalik karistada kõigest hoolimata. "Mälestise rikkujad saavad kindlasti karistuse. Kui lihtne müüritöö ette võetakse ja aed tagasi ehitatakse, siis me ilmselt kohtusse minema ei hakka," arvas Ksenofontov.

Linnaosa vanem ei tea muinsusest

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Olev Kallas ütles Eesti Päevalehele, et linnaosas on muinsusväärtusi ametlikult kirjas väga vähe ja kõigist kaitsealustest pole linnavalitsus teadlik. "Kui elanikud midagi väärtuseks peavad, siis on see üks asi. Kolde puiestee kiviaed meie teada kaitse all küll ei ole. Paar meetrit aeda pole vahest probleem, aga suuremad lammutused peab linnaosa arhitektiga mõistagi kooskõlastama," lausus Kallas.

Ksenofontovi kinnitusel on tulevikus kavas kaitse alla võtta terve Kolde puiestee piirkond. "Praegu saavad naabermajade elanikud aia lõhkumise vaidlustada ka planeerimis- ja ehitusseaduse alusel, sest tiheasustusega piirkonnas on igasuguseks ehitustegevuseks vaja eelnevalt avalikustatud planeeringut," täpsustas ta.

Prügimajasid Pelgulinna ei tule

Kunagi kasvasid väärtusliku aia taga võimsad puud. Eriautobaas avastas, et nüüd ei mahu prügisõiduk uue koha leidnud konteinereid tühjendama ja mõned puuoksad tuli maha saagida. "Meile selgitati, et ülalt peab olema vaba," tõdes Kanter. Hoolimata saetud okstest on puud prügikastidele ikka liiga lähedal.

"õle tänav on selline joodikuterajoon, kes teab, millal meil kastidele tuli otsa pistetakse ja siis lähevad puud ka põlema," on Kanter mures. Majaelanike arvates võinuks linnaosavalitsus ehitada koledate prügikastide asemel samasugused prügimajad nagu neid tehakse Mustamäel. Linnaosa elanikud on aga võrreldes mustamäelastega üsna vaesed ja paraku sageli üürivõlglased.

Linnaosa vanema sõnul ei hakata prügimajasid linnaosas ehitama niipea. "Praeguse seisuga ei ole meil lihtsalt raha. Kõik läheb majakatuste kindlustamiseks ja selleks, et torud oleksid korras," nentis Kallas. Oktoobriks loodetakse lõpetada viie Kopli maja üleviimine gaasiküttele. Kõigi viie maja peale kulub Kallase sõnutsi hädavajalikeks töödeks ligi kaks miljonit krooni.

Unikaalse kiviaia lammutamise organiseerinud elamukooperatiivi Oma Kolle esimehega ei õnnestunud Eesti Päevalehe trükkimineku ajaks vaatamata korduvatele katsetustele ühendust saada.

PIRET PEENSOO