Uppunud tõde ehk pomm Estonial
Südaöö paiku võisid laevaninas plahvatada kolm lõhkelaengut. Rootsi sõjaväeluure kõrvaldas hiljem kõik vrakist tehtud videoülesvõtted, mis tõendasid plahvatusi.
Seda väidab värske 1300-leheküljeline raport, mida eelmisel neljapäeval esitles Saksa Meyeri laevatehase ekspertgrupp.
Just see laevatehas ehitas Estonia.
Sakslased keeravad oma raportiga pea peale Eesti-Rootsi-Soome ametliku uurimiskomisjoni järelduse, et laevahuku põhjustasid konstruktsioonivead, liiga suur kiirus ja torm.
Mida arvamusliidrid ütlesid
Briti lõhkeaine-asjatundja Brian Braidwood: "Videolõikudel näha olevad purustused on väga iseloomulikud plahvatuse tagajärgedele."
Estonia omanikfirma Eesti Merelaevanduse eksjuht Toivo Ninnas: "Usun kindlalt, et (Eesti-Rootsi-Soome ühiskomisjoni) uurimisakt oli objektiivne ja haltuuramehi, kes seal ümber tiirlevad, ei usu. Meyer on küll tubli tehas, aga antud juhul on tegemist oma näo (puhtaks) pesemisega."
Rahvusvahelise uurimiskomisjoni liige Kari Lehtola: "Eks Meyeril ole enda kaitsmisega raskusi ja siis nad peavadki kõige kummalisemaid väljamõeldisi esitama."
Rootsi minister Mona Sahlin avaldab arvamust, et sakslaste raport ei anna põhjust uuteks veealusteks uuringuteks.
Mis edasi saab
Lood kapten Pihti salapärasest kadumisest, Estonia võimalikust relvalastist ja pommiversioonist on Eestis saanud "salatoimikute" staatuse.
Kas need x-failid jõuavad lõpplahenduseni, sõltub kohtuasjadest Rootsis ja Prantsusmaal.
Seal vaieldakse, kes peab laevahuku kahju kinni maksma. Estonia oli kindlustatud 60 miljoni dollari ehk ligi miljardi krooni eest. Lisaks reisijate kindlustus.
Uus raport on osa neist kohtuasjadest. Saksa laevatehas tahab sellega end kaitsta.
Kahtlemata ei ole sakslased erapooletud. Ent kas seda oli läbi ja lõhki ka ühiskomisjon? Näiteks tolle kunagine esimees Andi Meister oli teede- ja sideministrina kaudselt laevaomaniku Eesti Merelaevanduse kõrgeim ülemus. Merelaevandus ei taha samuti süüdi jääda.
Alati on võimalik teha uus ja parem ekspertiis. Kuid selle ettevõtmine lähiajal on poliitilise vastuseisu tõttu vähetõenäoline. Pommiversioon jääb Estonia hukku veel aastaid varjuna saatma.
Mida teised lehed ütlesid
"852 surmaga oli Estonia uppumine suurim rahuaja laevaõnnetus Euroopas ning võimalik, et üks suurimaid kuritegusid kriminaalajaloos. Uus ekspertiis annab võimsalt tõendeid, et parv uppus väärikalt, kuid pommiplahvatustega," kirjutab Saksa mõjukas ajakiri Der Spiegel.
Rohkete graafikutega varustatud "Pomm laevaninasõ" on Der Spiegeli uue aasta avanumbri kaanelugu.
Soome suurim päevaleht Helsinkin Sanomat pühendas esmaspäeval raportile poolteist lehekülge. Soome leht võttis neutraalse seisukoha, kajastades nii sakslaste väiteid kui ühiskomisjoni vastulauseid.
Eesti trükimeediale on Estonia juba tükk aega "uppunud teema". Uuele uuringule andis märkimisväärselt lehepinda vaid Õhtuleht, trükkides ümber Helsinkin Sanomates olnud uppumise ajagraafiku. Postimees ja Päevaleht avaldasid paar nupukest.
Ühtegi omapoolset ega spetsialisti kommentaari eesti lehed ei andnud.
Sulev VEDLER
