President Toomas Hendrik Ilves keeldus „pronksiöö seadust“ välja kuulutamast, kuna ei ole rahul näiteks karistusseadustiku sättega, mis lubaks tapmise, väljapressimise, terrorismi ja teiste väga raskete kuritegude puhul kokkuleppemenetlust. Teiseks leidis riigipea, et  uus seadus võimaldaks meeleavalduste korraldajaid karistada selle eest, mida saadavad korda teised.


„Minu hinnangul ei ole need hirmud adekvaatsed, sest ükskõik millise karistusseadustiku alusel saab paanikat külvata,“ ütles Urmas Reinsalu Päevaleht Online'ile. „Taolisi sätteid leiame ka praeguses karistusseadustikus. Kui me eeldame, et kohus hakkab seadust väänama, siis ei ole mistahes seadusest kasu.“

„Aga kui need hirmus on esitatud nii kõrgel tasemel, siis tuleb sellega tegeleda. Selgitada, vajadusel ka seadust täpsustada,“ lisas Reinsalu. "President leiab, et selles seaduses ei avata mõisteid, vaid tegeldakse tõenäosusega, aga tegelikult on see põhjalikult läbi töötatud."

Riigikogulane ei pea õigeks presidendi nõuet, et terrorismi ja teiste väga raskete kuritegude puhul ei tohi lubada kokkuleppemenetlust. „Näiteks terrorismi puhul tuleb arvestada, kui raske on selliseid kuritegusid tõendada ja üldmenetlusega kohtusse tuua. Me ei saa seaduse rakenduse üldloogikast mööda vaadata,“ põhjendas ta uue karistusseadustiku järgi lubatavat kokkuleppemenetlust raskete kuritegude puhul. 

 Mis saab välja kuulutamata jäetud seadusest edasi?

Reeglitekohaselt liigub täna välja kuulutamata jäetud ”Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus” nüüd riigikokku tagasi.

Riigikogu täiskoosseis peab otsustama, kas on presidendiga nõus või mitte. Kui riigikogulaste enamus on presidendi arvamuse vastu, siis saadetakse seaduseelnõu uuesti muutmata kujul riigipeale välja kuulutamiseks.

Kui riigikogu enamus on presidendi arvamusega nõus, siis läheb seadus uuesti lugemisele ning sellele saab esitada muudatusettepanekuid.