Urmas Sisask: ood armastusele

„Ood armastusele” on kujunenud üheks naiskooride meelislauluks. Päevaleht käis heliloojal külas ja uuris, milliseks peab ta tähtede seisu juubelilaulupeo eel.

•• Teie ja Anne Kahro loodud „Ood armastusele” tuleb ettekandele juba teisel järjestikusel laulupeol. Mitmel pool on kuulda olnud, et tegemist on seekordse laulupeo mitteametliku hümniga, mida vaatamata nii mees- kui ka naiskooride esitusele armastavad eeskätt naiskoorid. Mis te arvate, miks?

Te­ge­li­kult on mi­nu eri­li­ne lem­mik just mees­koo­rio­sa. See, mi­da mees­koor lau­lab, on mi­nu kree­do: tä­his­tae­vas, kui­das koos va­na­ne­da – kõik need tee­mad. Kir­ju­ta­si­me sel­le pa­la An­ne­ga New Yor­gi eest­las­te­le, seal toi­mus ka esiet­te­kan­ne. Isee­ne­sest on nais­koo­rio­sa küllalt­ki nõud­lik, mees­koo­rio­sa on sel­le kõrval ku­ke­pea. Kus­juu­res „Oo­dist ar­mas­tu­se­le” ma kas­va­ta­sin omal ajal väl­ja veel „Kan­taa­di ar­mas­tu­se­le”, mis on sa­mu­ti pu­has An­ne Kah­ro tekst. Taus­taks on suur or­kes­ter, koo­rid lau­la­vad Kuu ja Päi­ke­se ar­mas­tu­se lu­gu.

•• „Pea kohal mitmekordseid särapärgi, me kaksiktähtedeks kehastume koos…” Olete varem öelnud, et pärast surma jääte oma kaasaga kaksiktähtedena teineteise ümber tiirlema. Võib-olla just see poeesia puudutab lauljaid-kuulajaid?

See mo­tiiv käib­ki lä­bi just mees­koo­rio­sast! Viis­teist aas­tat ta­ga­si soo­vi­si­me koos muu­sa­ga ar­mas­ta­da üks­teist mi­ni­maal­selt viis­teist mil­jar­dit aas­tat, kuid kas see soov ka täi­tub või mit­te, pan­nak­se kõik pai­ka üle­valt poolt. Tean täp­selt, kes on Loo­ja ning mil­li­sest Loo­jast rää­gib see laul: mi­nu jaoks on Loo­ja see, kes mõtles roh­kem kui 13 mil­jar­dit aas­tat ta­ga­si väl­ja uni­ver­su­mi – mit­te liht­salt kee­gi kus­kil, kes te­gi mi­da­gi. Ent il­ma ar­mas­tu­se­ta po­leks ga­lak­ti­kaid, po­leks gra­vi­tat­sioo­ni. Ma ei ole ei krist­lu­se ega Al­la­hi-kesk­ne ja uni­ver­su­mi rütmi an­nab eda­si hoo­pis šama­nism: se­da on kuul­da ka ora­too­riu­mis „P­ro pat­ria”.

•• Teilt tuleb ettekandele mitu teost: ühendkooridele praeludium ja heroica „Pro patriast”, nais- ja meeskooridele „Ood armastusele” ning ka mõned varasemad palad pillipeol. On mõne puhul ootusärevus suurem?

Min­git pin­ge­ri­da koos­ta­da küll ei os­ka. Re­per­tuaar on nõud­lik ja väl­ja va­li­tud koo­rid ta­se­mel, sa­mu­ti di­ri­gen­did, kes saa­vad kind­las­ti suu­repä­ra­selt hak­ka­ma. Hea meel on, et pal­ju on tu­ge­vaid nais­di­ri­gen­te, näi­teks Triin Koch, Ly­dia Ra­hu­la, Ve­ro­ni­ka Ports­muth ja tei­sed. Mee­nub, et 1994. aas­ta üld­lau­lu­peol laul­di ter­vi­ku­na mi­nu „Ees­ti mis­sa­t” – di­ri­gee­ris Ene Üleo­ja – ja kri­ti­see­ri­ti: kui­das nai­ne sel­list pa­la ju­ha­ta­ma so­bib?! Sa­mas ütles mul­le nii mõni­gi ini­me­ne hil­jem, et need sel­le lau­lu­peo het­ked olid te­ma elu ilu­sai­mad. Ala­tes sel­lest on mi­nu loo­ming ol­nud esin­da­tud igal lau­lu­peol, aga see­kord on tões­ti kok­ku saa­nud pal­ju lu­gu­sid.

•• Milliseid teisi laule ootate?

Nii mõned­ki lood võta­vad sil­ma niis­keks. Näi­teks Peep Sa­ra­pi­ku ja Ju­han Lii­vi „Ta len­dab me­si­puu poo­le”, Gus­tav Er­ne­sak­sa „Mu isa­maa on mi­nu ar­m”, Mih­kel Lüdi­gi „Koi­dus­t” rää­ki­ma­ta. Ja „Tul­ja­ku­t” lau­lad ju­ba ise rah­va­ga kaa­sa! Pi­ret Rip­si ja Hei­ki Vi­le­pi ühisloomingu es­maet­te­kan­deid oo­tan sa­mu­ti.

•• On teil midagi uut valmimas?

Las­te­le loo­dud „Ma­di­se mis­sa” on peaae­gu val­mis, mõni üksik leht on va­helt täi­ta. Teos on Rap­la ki­ri­kukoo­ri tel­li­mus. Rap­la on ka mu sünni­linn, aga sel­le teo­se pühen­dan oma ris­ti­po­ja­le – poo­le­tei­seaas­ta­le Ma­di­se­le. Sel­les on to­re koos­seis ja liht­ne he­li­keel, ka Ma­di­se le­lu­del on pil­li­de ja ka­he koo­ri kõrval oma koht. Es­maet­te­kan­net võib oo­da­ta käe­so­le­va aas­ta jõulu­kuul, kuid ma olen en­da­le and­nud lu­ba­du­se lõpe­ta­da teos en­ne lau­lu­peo al­gust. Kau­nis lu­ba­dus en­ne „Ühes­Hin­ga­mis­t” – see on ik­ka na­gu lau­lu­pi­du­de lau­lu­pi­du!

Helilooja

Inspireeriv universum

••  Vaatamata žanrilisele mitmekesisusele on kõiki Urmas Sisaski teoseid enamal või vähemal määral inspireerinud astronoomia, mille juurest viivad traagelniidid šamanismi, budismi, kristluse ja teiste filosoofilis-religioossete vooludeni.

••  Viiemeetrise tähetorni valmistas Sisask juba 12-aastaselt ja esimene tähismuusikapala valmis 1975. aastal. 1994 sai valmis Jäneda muusikatähetorn.

••  Sisask õppis kompositsiooni esmalt Tallinna muusikakesk-koolis, hiljem lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi.

Ur­mas Si­sas­ki juu­rest saa­dab meid ära ka koer, ke­da kut­su­tak­se Gus­tav Er­ne­sak­saks – Si­sas­ki loo­min­gu esi­me­ne krii­tik.