•• Teie ja Anne Kahro loodud „Ood armastusele” tuleb ettekandele juba teisel järjestikusel laulupeol. Mitmel pool on kuulda olnud, et tegemist on seekordse laulupeo mitteametliku hümniga, mida vaatamata nii mees- kui ka naiskooride esitusele armastavad eeskätt naiskoorid. Mis te arvate, miks?

Te­ge­li­kult on mi­nu eri­li­ne lem­mik just mees­koo­rio­sa. See, mi­da mees­koor lau­lab, on mi­nu kree­do: tä­his­tae­vas, kui­das koos va­na­ne­da – kõik need tee­mad. Kir­ju­ta­si­me sel­le pa­la An­ne­ga New Yor­gi eest­las­te­le, seal toi­mus ka esiet­te­kan­ne. Isee­ne­sest on nais­koo­rio­sa küllalt­ki nõud­lik, mees­koo­rio­sa on sel­le kõrval ku­ke­pea. Kus­juu­res „Oo­dist ar­mas­tu­se­le” ma kas­va­ta­sin omal ajal väl­ja veel „Kan­taa­di ar­mas­tu­se­le”, mis on sa­mu­ti pu­has An­ne Kah­ro tekst. Taus­taks on suur or­kes­ter, koo­rid lau­la­vad Kuu ja Päi­ke­se ar­mas­tu­se lu­gu.

•• „Pea kohal mitmekordseid särapärgi, me kaksiktähtedeks kehastume koos…” Olete varem öelnud, et pärast surma jääte oma kaasaga kaksiktähtedena teineteise ümber tiirlema. Võib-olla just see poeesia puudutab lauljaid-kuulajaid?

See mo­tiiv käib­ki lä­bi just mees­koo­rio­sast! Viis­teist aas­tat ta­ga­si soo­vi­si­me koos muu­sa­ga ar­mas­ta­da üks­teist mi­ni­maal­selt viis­teist mil­jar­dit aas­tat, kuid kas see soov ka täi­tub või mit­te, pan­nak­se kõik pai­ka üle­valt poolt. Tean täp­selt, kes on Loo­ja ning mil­li­sest Loo­jast rää­gib see laul: mi­nu jaoks on Loo­ja see, kes mõtles roh­kem kui 13 mil­jar­dit aas­tat ta­ga­si väl­ja uni­ver­su­mi – mit­te liht­salt kee­gi kus­kil, kes te­gi mi­da­gi. Ent il­ma ar­mas­tu­se­ta po­leks ga­lak­ti­kaid, po­leks gra­vi­tat­sioo­ni. Ma ei ole ei krist­lu­se ega Al­la­hi-kesk­ne ja uni­ver­su­mi rütmi an­nab eda­si hoo­pis šama­nism: se­da on kuul­da ka ora­too­riu­mis „P­ro pat­ria”.

•• Teilt tuleb ettekandele mitu teost: ühendkooridele praeludium ja heroica „Pro patriast”, nais- ja meeskooridele „Ood armastusele” ning ka mõned varasemad palad pillipeol. On mõne puhul ootusärevus suurem?

Min­git pin­ge­ri­da koos­ta­da küll ei os­ka. Re­per­tuaar on nõud­lik ja väl­ja va­li­tud koo­rid ta­se­mel, sa­mu­ti di­ri­gen­did, kes saa­vad kind­las­ti suu­repä­ra­selt hak­ka­ma. Hea meel on, et pal­ju on tu­ge­vaid nais­di­ri­gen­te, näi­teks Triin Koch, Ly­dia Ra­hu­la, Ve­ro­ni­ka Ports­muth ja tei­sed. Mee­nub, et 1994. aas­ta üld­lau­lu­peol laul­di ter­vi­ku­na mi­nu „Ees­ti mis­sa­t” – di­ri­gee­ris Ene Üleo­ja – ja kri­ti­see­ri­ti: kui­das nai­ne sel­list pa­la ju­ha­ta­ma so­bib?! Sa­mas ütles mul­le nii mõni­gi ini­me­ne hil­jem, et need sel­le lau­lu­peo het­ked olid te­ma elu ilu­sai­mad. Ala­tes sel­lest on mi­nu loo­ming ol­nud esin­da­tud igal lau­lu­peol, aga see­kord on tões­ti kok­ku saa­nud pal­ju lu­gu­sid.

•• Milliseid teisi laule ootate?

Nii mõned­ki lood võta­vad sil­ma niis­keks. Näi­teks Peep Sa­ra­pi­ku ja Ju­han Lii­vi „Ta len­dab me­si­puu poo­le”, Gus­tav Er­ne­sak­sa „Mu isa­maa on mi­nu ar­m”, Mih­kel Lüdi­gi „Koi­dus­t” rää­ki­ma­ta. Ja „Tul­ja­ku­t” lau­lad ju­ba ise rah­va­ga kaa­sa! Pi­ret Rip­si ja Hei­ki Vi­le­pi ühisloomingu es­maet­te­kan­deid oo­tan sa­mu­ti.

•• On teil midagi uut valmimas?

Las­te­le loo­dud „Ma­di­se mis­sa” on peaae­gu val­mis, mõni üksik leht on va­helt täi­ta. Teos on Rap­la ki­ri­kukoo­ri tel­li­mus. Rap­la on ka mu sünni­linn, aga sel­le teo­se pühen­dan oma ris­ti­po­ja­le – poo­le­tei­seaas­ta­le Ma­di­se­le. Sel­les on to­re koos­seis ja liht­ne he­li­keel, ka Ma­di­se le­lu­del on pil­li­de ja ka­he koo­ri kõrval oma koht. Es­maet­te­kan­net võib oo­da­ta käe­so­le­va aas­ta jõulu­kuul, kuid ma olen en­da­le and­nud lu­ba­du­se lõpe­ta­da teos en­ne lau­lu­peo al­gust. Kau­nis lu­ba­dus en­ne „Ühes­Hin­ga­mis­t” – see on ik­ka na­gu lau­lu­pi­du­de lau­lu­pi­du!

Helilooja

Inspireeriv universum

••  Vaatamata žanrilisele mitmekesisusele on kõiki Urmas Sisaski teoseid enamal või vähemal määral inspireerinud astronoomia, mille juurest viivad traagelniidid šamanismi, budismi, kristluse ja teiste filosoofilis-religioossete vooludeni.

••  Viiemeetrise tähetorni valmistas Sisask juba 12-aastaselt ja esimene tähismuusikapala valmis 1975. aastal. 1994 sai valmis Jäneda muusikatähetorn.

••  Sisask õppis kompositsiooni esmalt Tallinna muusikakesk-koolis, hiljem lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi.

Ur­mas Si­sas­ki juu­rest saa­dab meid ära ka koer, ke­da kut­su­tak­se Gus­tav Er­ne­sak­saks – Si­sas­ki loo­min­gu esi­me­ne krii­tik.