Akadeemilist andekust ehk keskmisest kõrgemat intellektuaalsust. Ja see kas on olemas või ei ole, seda saab julgustada, toetada või ignoreerida. Tekitada seda ei anna, mistõttu see on geneetiline „õnnetus”, mis mõne lapsega juhtub, ent teisega mitte.

Ehk kõige taibukamad lapsed. Kuidas neid siis õpetada?

Võtmesõna on eriline õpe. Nad tuleb piisavalt vara üles leida ja pakkuda neile edasijõudnute programme, sest just nemad on meie tulevik. Ja sealjuures ei räägi ma suvekoolist ega huviringidest, vaid räägin sellest, et igas tunnis on keskmisest andekamad koos ja neid õpetatakse teistmoodi. Tarkade laste puhul on õpetamismeetod olulisem kui sisu – pole vaja eraldi õppekava, ent tuleb õpetada nii, et õpe oleks piisavalt väljakutsuv ja õpetaja suudaks õigeid küsimusi esitada ja provotseerida õpilasi teistmoodi mõtlema.

Loe edasi, missugused on keskmisest targema lapse tunnused ja kui palju neid ühiskonnas on. Miks leiab Gessner, et lapsi tuleks eraldi õpetada? Mida arvab ta vastupidist suunda toetavast Soome haridussüsteemist ja kuidas suhtuvad tema juttu Eesti eksperdid?