USA merejalaväelased teevad Eestisse dessandi
Suve alguses võib Põhja-Eesti rannikul näha põnevat vaatemängu, kui kuni 500 USA merejalaväelast maabuvad dessandi käigus Eestisse. Täisvarustuses merejalaväelased kasutavad dessandis selleks mõeldud spetsiaalseid aluseid, millesarnaseid võis näha näiteks Normandia dessanti käsitlenud filmis „Reamees Ryani päästmine”. Kunagi varem ühtegi sellist õppust Eestis korraldatud ei ole.
Juba pikka aega ja põhjalikult ette valmistatud õppuse kõik detailid pole veel täielikult paigas. Dessant toimub suure tõenäosusega mõnes Põhja-Eesti rannas, ent kus täpselt, ei saanud Eesti poolt asja ajav major Lauri Abel kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonnast veel öelda, kuna see pole ametlikult kokku lepitud. „Dessandi käigus järgitakse kõikvõimalikke keskkonnaeeskirju väga rangelt, mistõttu peaks loodusele kahju tekitamine olema välistatud,” rääkis Abel. Lahemaa rahvusparki jäävaid alasid üritatakse tema sõnul õppusel vältida.
Praeguse plaani järgi 11. juunil toimuvat dessanti saavad kohapeal Abeli kinnitusel jälgida ka kõik huvilised. „Kindlasti eraldatakse lintidega ohutusala, kuid selle tagant võivad kõik USA merejalaväeliste maabumist vaadata,” ütles ta.
Maabumise järel liigub merejalaväelaste konvoi kaitseväe keskpolügoonile, kus kümme päeva toimub õppus koos Scoutspataljoni ja kaitseliiduga.
Suur väljakutse
„Õppuse eesmärk on ühelt poolt harjutada vastu võtva riigi toetuse korraldamist ning teiselt poolt pakkuda meie kaitsejõududele võimalust harjutada koostööd suuremal tasemel kui vaid kompanii,” rääkis Abel. Kui seni on vastu võtva riigi toetust ehk seda, kuidas Eesti eri ametid käituvad kriisi korral NATO üksuseid vastu võttes, harjutatud vaid paberi peal, siis nüüd mängitakse see läbi ka reaalses elus. „Kuidas see läbi viia, on meile väga suur väljakutse. Sellist dessanti pole Eesti pinnale varem tehtud,” ütles Abel.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo rääkis, et merejalaväelaste dessant haakub tihedalt NATO Baltikumi kaitseplaaniga. „Kaitseplaanide ümber on olnud palju müra, aga uskuge mind, need plaanid on olemas ja juunikuine dessant on üheks märgiks sellest, et NATO võtab Baltikumi territooriumi kaitsmist väga tõsiselt,” ütles Aaviksoo. Ministri sõnul ongi õppuse kõige tähtsam eesmärk süvendada praktilist sõjalist koostööd Eesti ja USA vahel. „Suurejoonelise ja nähtava dessandi korraldamine on Eestile väärtuseks omaette.”
Mingisuguseks signaaliks või hoiatuseks Venemaale ees olevat õppust Aaviksoo sõnul pidada ei saa. „Sellises mastaabis õppused ei kanna mitte mingisugust agressiivset märki, mistõttu ma olen veendunud, et meie vastastikune usaldus ei saa kuidagi kahjustatud.”
Õppused
Baltic Host 2010
Koosneb kolmest osast:
•• miinitõrjeoperatsioon Läänemere lääneosas,
•• USA varustuslaeva tühjaks laadimise õppus Lätis,
•• USA merejalaväelaste maabumine ja õppus Eestis.
•• Eestisse saabuvad merejalaväelased Whidbey Islandi klassi maabumisalusega.
•• Õppusel osalevad kuni 500 merejalaväelast, Scoutspataljon, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kiirabi jne.
•• Õppus kestab 11.–22. juunini.
