USA suursaadik: Eesti peaks meedia tähelepanu ära kasutama
•• Te olete suursaadiku ametis olnud umbes kuu. Kas hakkate juba harjuma?
Ma ei usu, et ma üldse sellega kunagi harjun. Aga ma saabusin Eestisse väga huvitaval ajal. Jõudsin kohale sellel reedel, kui Tallinnas olid rahutused. Kõige esimese asjana sõitsime laupäeva hommikul koos naisega pronkssõduri platsi vaatama, et saada aimu sellest, mis toimub. Seega on algus olnud huvitav.
•• Mis tunne oli esimest korda elus Eestisse saabuda just sellisel pingelisel ajal?
Ma olin Eesti pärast mures, eriti sellepärast, et Eestist pidi saama meie uus kodu. Ma kuulsin pronkssõdurist kohalikust meediast ja võimalikud reaktsioonid panid mind muretsema. Tegelikult olen ma senini mures. Pronkssõdur on nii tugev sümbol ja see tekitab senini mõlemale poolele tugevaid emotsioone.
•• Kas teie hinnangul lõppes konflikt hästi või oleks pidanud tulemus olema teistsugune?
Mul on seda raske kommenteerida. Eestlastele on läbi aja saanud osaks tohutu draama ning otsus pronkssõduri saatuse kohta oli nende teha. Loomulikult oli see väga raske otsus, aga teie valitsus langetas selle otsuse ning me austame seda. Kogu küsimus taandub lõpuks demokraatiale ja vabadusele.
•• Räägime Eesti ja USA suhetest. Kõik tundub olevat suurepärane, ent eestlastel on üks asi siiski hingel. See on viisavabadus. Kas teie hinnangul võivad viimase kuu sündmused kuidagi mõjutada viisavabadust Eesti ja USA vahel?
Kindlasti toetab president Bush teid täielikult, ta tegi selle selgeks möödunudsügisesel visiidil. Viisavabaduse üle peab küll otsustama kongress, ent president toetab teid igati. USA-sse reisimine on aga praegu lihtsam kui kunagi varem. Saatkonnas peab viisa pärast käima vaid ühe korra ning viisa väljastatakse 95 protsendil juhtudest.
•• Kas te olete juba ka mõelnud, mida te ise kõige rohkem suursaadikuna teha tahate?
Olen küll. Ma tahaks väga aidata Eestisse tuua investeeringuid. Olen juba kohtunud mõne valitsuse ametnikuga ning rääkinud neile oma kontaktidest ja kogemustest. Täna (eelmisel kolmapäeval – toim) võõrustasin ma lõunal Ameerika kaubanduskoja juhte ning ka nemad olid väga huvitatud sellest, mis Eestis teha annaks. Ma lubasin neile, et teen kõik endast oleneva, et aidata leida kontakte eestlaste ja ameeriklaste vahel.
•• Kas küsimus on ainult kontaktides või saab veel midagi muud teha?
Mul on üks idee, millest olen ka rääkinud. Eestit on viimase aja sündmuste tõttu kogu maailma meedias väga palju kajastatud. Räägitud on nii pronkssõdurist kui ka Eesti saatkonna piiramisest Moskvas, aga eriti palju on tähelepanu pööratud küber-rünnakutele. Küberrünnakud on toonud Eesti eriti teravalt fookusesse ning see on moment, kui Eesti peaks maailmale – eriti Ameerikale – oma loo ära rääkima. Rääkima oma avatusest ärimaailmale, oma suurtest saavutustest nii lühikese aja jooksul ja ees ootavast suurest tulevikust. Tuleks kaaluda Eesti reklaamimist USA äriringkondades.
•• Üsna pea lendab USA-sse Eesti president Toomas Hendrik Ilves, et kohtuda president Bushiga. Mida sellelt kohtumiselt oodata?
Kohtumise ajastus on ideaalne ning president Ilves saab president Bushilt täieliku toetuse. Bush on väga mures küber-rünnakute pärast ning Eesti olukord on unikaalne kogu maailma ajaloos. Tõenäoliselt vesteldakse ka viisavabadusest ning kindlasti Eesti-Vene suhetest.
•• Te mainisite Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid. Ent milline on USA ja Venemaa suhete perspektiiv? Ei saa ju varjata, et probleeme on palju: näiteks USA soov rajada raketitõrjebaas Ida-Euroopasse, Putini Müncheni-kõne, Eesti ja Poola tülid Venemaaga.
Räägitud on palju asju. Me peame kõik keskenduma sellele, mis on tõeliselt tähtis. Suurim probleem, millega kogu maailm praegu kokku puutub, on terrorism. Ka Venemaa nagu paljud Euroopa riigid ning ka USA on terroristide tõttu kannatanud. Venemaa peab aru saama, et raketitõrjesüsteem ei ole suunatud nende vastu, vaid Venemaa peaks olema osa süsteemist. Sellest peab Venemaaga järgnevate aastate jooksul rääkima.
•• Iraagi sõda on kestnud juba neli aastat. Ka USA-s toetab avalik arvamus Iraagi kampaaniat järjest vähem. Kas see võib varsti tähendada vägede väljatoomist?
Iraak katsub praegu leida oma iseseisvust, demokraatiat ning riiki üles ehitada. Iraagi olukord meenutab mulle endise Nõukogude Liidu liikmesriikide seisu: ka nemad katsusid end üles ehitada. Olukord on väga keeruline ja USA hindab kõrgelt nii Eesti kui ka teiste liitlaste toetust.
•• Siiski tuleb nentida, et nii ameeriklased kui ka eestlased toetavad Iraagi kampaaniat järjest vähem.
Iraak üritab ennast ümber ehitada ning see on osa suurest pildist, millest tuleb aru saada. Tuleb aru saada, et Iraagi missiooni edukas lõpetamine on väga tähtis, et ka iraaklased saaksid maailmas oma rolli mängida.
•• Üks USA presidendikandidaate, vabariiklaste parteisse kuuluv Pat Buchanan ütles hiljuti, et USA jaoks oleks absurdne astuda sõtta näiteks Venemaaga, et kaitsta väikest Eestit. Kas te nõustute tema väitega?
(Muigab.) Pat Buchanan on Ameerikas tähelepanuväärne isiksus, tema arvamusi tuleb lihtsalt lugeda...
•• Nii et te ei nõustu temaga?
Ma tõesti pean teda lihtsalt üheks paljudest poliitikakommentaatoritest, kes teeb alatasa igasuguseid märkuseid.
Pressiatašee Eric Johnson: Pat Buchanani ei ole mitte kunagi valitud ühessegi ametisse ning ta pole kuulunud USA valitsusse. Seega ei esinda tema ütlused valitsuse seisukohta.
•• Kuidas te üldse saite pakkumise hakata suursaadikuks?
Ma olin vaimustuses, kui president Bush helistas mulle ja küsis, kas ma tahaks Eestisse suursaadikuks tulla. Olin kõne ajal Põhja-Carolinas telkimas, mobiiltelefoni levi seal ei olnud. Seega pidin otsima taksofoni ning president helistas sellele. Ma olin kohe valmis ta pakkumise vastu võtma. 1960. aastate alguses õppisin Moskva ülikoolis ja reisisin ka kaks ja pool kuud mööda Nõukogude Liitu ringi. Kahjuks ma toona Eestisse ei jõudnud, aga olin küllalt hästi kursis teie ajalooga.
•• Oli teil ka kõhklusi?
Üldse mitte.
•• Aga nüüd?
Paljud inimesed on selle kohta küsinud ja ma ütlen alati, et mul on hea meel just praegu Eestis olla. Mulle tundub, et ma olen tükikese ajaloo keskel. Eesti on väga vana maa, ent samas ka uus riik.
Elulugu
Stanley Davis Phillips
USA Eesti-suursaadik
•• Suursaadik Phillips on sündinud Põhja-Carolinas High Pointis. Hariduse sai ta Choate Rosemary Halli eragümnaasiumis Wallingfordis Connecticuti osariigis ning Põhja-Carolina ülikoolis.
•• Dave Phillips on olnud Phillips Industries, Inc. juhatuse esimees ja tegevdirektor, samuti on ta kuulunud ettevõtte Market Square Partnership osanike hulka.
•• Oma koduosariigis Põhja-Carolinas on suursaadik Phillips aastate jooksul töötanud nii vabariiklastest kui ka demokraatidest kuberneride ajal mitmel osariigi valitsuse ametikohal, näiteks Põhja-Carolina kaubandusministrina ning sealse majandusarengu-ameti juhatuse esimehena.
•• Keskkooliõpilasena oli Phillips 1961. aastal üks esimestest vahetusõpilastest, kes osales USA ja Nõukogude Liidu õpilasvahetusprogrammis ja õppis Moskva riiklikus ülikoolis. Ta on reisinud Venemaal, Ukrainas, Gruusias ja Poolas, hiljuti juhtis ta India visiiti, kohtudes seal ka dalai-laamaga.
•• Dave Phillipsil ja tema abikaasal Kayl on neli täiskasvanud tütart: Lil, Kate, Bo ja Lucy.
Allikas: http://estonia.usembassy.gov/
