Tartu päästeameti töötajad täitsid eile ebaharilikku ülesannet - nad pidid püsti aitama oma köögis maha kukkunud ligi 300 kilo kaaluva naise, teatas Tartu Raadio.

Naise püsti tõstmiseks läks vaja viie mehe jõudu, ise poleks ta üles tõusta suutnud.

"Ta oli tõesti väga suur," ütles Baltic News Service-ile kohal käinud päästeameti töötaja. "Me ei saanud teda muidu püsti, kui pidime kanderaami alla panema ja siis jalgadele tõstma."

Mehe sõnul kaalus naine vähemalt 300 kilo, kuigi teda ei kaalutud. Ka naise naabrid kinnitasid päästeameti töötajatele, et naine võib kaaluda üle kolme tsentneri. Tõenäoliselt on tegemist ühe raskeima Eestis elava inimesega. Tartu häirekeskuse korrapidaja sõnul ei uskunud päästetöötajad teate peale välja sõites, et nii rasket naist võib üldse olemas olla. Päästeameti töötaja sõnul on naine üle 50 aasta vana ning liikus kepile toetudes. Päästeameti töötajad aitasid kukkunud naise tuppa diivanile. Haiglaravi naine ei vajanud.

Liikluspolitsei laste turvavarustuse puudumise pärast esialgu ei trahvi

Liikluspolitseinikud esialgu laste turvavarustuse puudumise pärast kedagi ei trahvi, teatati Tallinna liikluspolitsei büroost. Kuni 1. jaanuarini 1997. aastani antakse inimestele aega seadusega harjuda ja turvaistmeid soetada.

Ehkki alates 1. juulist võib liikluspolitsei autojuhti laste turvavarustuse puudumise pärast trahvida kuni 220 krooniga, pole liikluspolitseinikud seni ühtegi trahvi määranud.

Kohalikel valimistel osaleb 28 erakonda

Eile oli erakondadel viimane päev registreeruda kohalike omavalitsuste valimisteks, millest võtab osa 28 erakonda.

Tänavu on nimekirjas kaks erakonda vähem, kui eelmisel aastal toimunud Riigikogu valimiste ajal. Uuteks valimistel osalevaiks erakondadeks on Isamaaliit ja Mõõdukad.

Valimistest võtavad osa Eesti Demokraatlik Liit, Eesti Demokraatlik Tööpartei, Keskerakond, Koonderakond, Maaliit, Eesti Maarahva Erakond, Eestimaa ühendatud Rahvapartei, Pensionäride ja Perede Liit, Eesti Rahva Jäägerpartei, Eesti Rahvuslaste Keskliit, Eesti Rahvuslik Eduerakond, Eesti Reformierakond, Eesti Rohelised, Rojalistlik Partei, Sinine Erakond, Eesti Talurahva Erakond, Eesti Kodu, Mõõdukad, Isamaaliit, Lõuna-Eesti Kodanike Partei, Metsaerakond, Põhja-Eesti Kodanike Partei, Põllumeeste Kogu, Tuleviku Eesti Erakond, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond, Vene Erakond Eestis ja õigusliku Tasakaalu Erakond.

Hiidtuura püüdnud kalurid võivad trahvi saada

24. mail hiidtuura püüdnud Muhu kalurid võivad harulduse väljapüüdmise eest trahvi saada. Loodusmuuseumi direktori Peeter Ernitsa sõnul ei ole trahvi määramine siiski tõenäoline.

Ernits ütles, et kuna tegemist on ühe haruldasema liigiga, on kala väljapüüdmise eest võimalikud üsna soolased trahvid, mis ulatuvad üle 10 000 krooni. Trahvi peaks määrama looduskaitseinspektsioon. Ernits ütles, et tema arvates ei oleks trahvi määramine siiski mõistlik.

Ernits märkis, et professionaalsed kalurid peavad tundma kalakaitse-eeskirju ning oleks pidanud räimemõrda sattunud 290 sendimeetri pikkuse tuurakala lahti laskma.

Loodusmuuseumi direktori sõnul teeb kahju suureks see, et lahkamisel leiti tuurast 28 kilogrammi marja. Haruldane liik sigib vaid nelja-viie aasta järel ning väljapüütud kala oleks siginud käesoleval aastal. Euroopa riigid maksavad tuuramarja eest palju raha, et seda haruldast liiki säilitada, lisas Ernits.

Eesti Päevaleht toetab olümpiaraamatu väljaandmist

Eesti Päevaleht annab koos Indreko Pressiga oktoobris välja Atlanta olümpiamänge kajastava raamatu.

Raamat on planeeritud 500-leheküljelisena ja värvifotodega. Esialgsetel andmetel hakkab raamat maksma üle 150 krooni.

Eesti Päevalehele on sellelaadne projekt esimene. Indreko Press on välja andnud ka Lillehammeri olümpiamänge kajastava raamatu.

Eksperdid määratlesid abi põllumeestele

Ekspertide grupp põllumajandusministeeriumi nõuniku Ants Laansalu juhtimisel pani eile paika põllumajandustootjatele määratud abinõude paketi, mis esitatakse kolmapäeval toimuvale valitsuse ja põllumajandustootjate läbirääkimiste järjekordsele voorule.

Eksperdid pooldasid investeeringute tulumaksuvabastust põllumajandustootjatele. Sellise mõtte on välja pakkunud Reformierakond, kes tahab seda rakendada kogu ettevõtluses.

Laansalu sõnul leidsid eksperdid, et talunikele tuleb kompenseerida sotsiaalmaks, mida nemad maksavad talu sissetulekutest, kuid ettevõtted töötajate palkadest. "See on maksuseaduse puudujääk ja seadusesse tuleb selles osas parandus teha," ütles Laansalu.

Veel otsustasid eksperdid, et tuleb suurendada Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ja laenude käendusfondi vahendeid. Samuti anda kapitalitoetust esmatähtsatele laenudele ja kompenseerida põllumeestele mootorikütuse aktsiisimaks.

Laansalu märkis, et talunikud on veel soovinud põllumajandustoodete pealt saada 50 protsendilist käibemaksusoodustust. "Eksperdid on sellega nõus, kuid rahandusringkonnad peavad seda ebasoovitavaks," nentis nõunik.

Balti miinilaevade eskaader võidakse luua paari aastaga

Eesti mereväe ülem mereväekapten Roland Leit loodab, et paari aastaga jõutakse luua Balti miinilaevade eskaader.

Leidi sõnul eeldab Baltimaade ühise miinilaevade eskaadri loomine riigijuhtide poliitilist otsust ja lääneriikide abi, kuna tänapäeva laevad on kallid.

Ka Läti mereväe ülem Gaidis Zeibots ja Leedu mereväe ülem Raimundas Baltuska kinnitasid oma toetust ühiseskaadri loomisele. Samuti lugesid Balti riikide merevägede juhid ühisõppust Amber Sea 96 kordaläinuks ning tõstsid esile selle tähtsust kaitsevõime tugevnemisel.

Pakri saartel pole viimasel ajal tulareemiat avastatud

Kuigi viimastel aastakümnetel pole Pakri saartel tulareemiat avastatud, ei saa nakkushaiguse esinemist saartel täiesti välistada, sõnas tervisekaitseameti peaspetsialist Jaan Märtin.

Märtini sõnul avastasid epidemioloogid viimati selle ohtliku nakkushaiguse tekitaja ühel Pakrilt püütud hiirel 1962. aastal. Enne Teist maailmasõda oli inimasustusega Pakri saartel looduslik tulareemiakolle. Viimasel ajal on saartel vähenenud ka haiguse edasikandjate, näriliste arv, rääkis Märtin.

Kuigi pärast sõda ei ole Pakri saartel alaliselt inimesi elanud, on tervisekaitseamet saari pidevalt tulareemia suhtes kontrollinud, kuid ei ole seal seni haigusetekitajat rohkem avastanud, rääkis Märtin. Samas võib tulareemia looduslik kolle teatud tingimustel püsida elujõulisena aastaid, lausus ta.

Pakri saari külastavatel inimestel soovitas Märtin igaks juhuks seal mitte juua vett ja süüa marju, hoiduda tolmu sissehingamisest ning vältida kaasa võetud toidu saastumist. Ta lisas, et tulareemiat võivad levitada ka puugid.

EPLBaltic News ServiceETA