Bussifirma Harjumaa Liinid tõstab kütuse hindade tõusu tõttu tänasest kuni kahe krooni võrra piletihindu. Harjumaa Liinide direktori asetäitja Oolep Maarna teatel kujuneb minimaalseks piletihinnaks maakonna piires senise kahe krooni asemel kolm krooni. Lisaks 80 sendi võrra kallinenud kütusele on piletihindade tõusu teiseks põhjuseks transpordivahendite täiendavad maksud.
Iga kuues eestlane vaevleb vaimuhäda käes
Vaimuhädade käes vaevlevate inimeste arv on viimastel aastatel suurenenud kolmandiku võrra ja tõsiseid vaimuhädasid esineb igal kuuendal eestlasel, väidab selle aasta esimene Luup.
Vaimuhaiglates viibis aasta jooksul statsionaarsel ravil 12 000-13 000 patsienti ning ambulatoorsel vastuvõtul käis 60 000 inimest. Skisofreeniahaigeid on 0,8-1 protsent rahvastikust ehk 12 000-15 000, debiilikuid (IQ=3D50-69) 30 000, idioote (IQ=3D0-49) 3750, õppimisraskustega isikuid (IQ=3D70-85) 200 000.
Tavakoolis vajab eriõpet 30 protsenti õppuritest ehk 60 000 last, tõsiste psüühikahäiretega on 30 000 last ehk 15 protsenti. Vaimse alaarengu ja arengupeetuse tõttu viibib erikoolides 4000 last.
Eestis sooritatakse aasta jooksul 500-600 enesetappu ja tehakse 6000 enesetapukatset.
Raskeid depressioonihaigeid diagnoositakse aastas 60 000, neist arsti juures käib aastas 5000. Pideva depressiooni all kannatab Eestis 150 000 inimest.
Psühhiaatreid on Eestis kokku 155, neist 25 lastepsühhiaatrid.
Kõige paksem jää on Põlva- ja Valgamaa järvedel
Põlva- ja Valgamaa madala veega järved on kattunud kuni poole meetri paksuse jääga, üleni on jäätunud ka Peipsi järv, teatas vetelpäästeühing. Järvedel on jää paksuseks mõõdetud keskmiselt 30-40 sentimeetrit ning kohati katab järvejääd kuni 20 sentimeetri paksune lumi. Allikarohked järved ja kiirevoolulised jõed on kaetud õhema, vaid 2-10 sentimeetri paksuse jääga, hoiatab vetelpääste. Lämmijärvel on tekkinud küllalt paks jää ning Laosina lahel on jää paksus 18-35 sentimeetrit.
Tänavu on esimesena avatud Laaksaare-Piirissaare jäätee, Ljubnitsa ja Kolpino vahel on avatud jalakäijate jäärada. Peipsi jääle kalastama minnes palub piirivalve kalameestel jälgida kontrolljoont.
Eelmise aasta vaadatuim film oli "Iseseisvuspäev"
Eelmisel aastal Eestis esilinastunud filmidest oli esialgseil andmeil enim vaadatum Hollywoodi film "Iseseisvuspäev", mida vaatas oktoobrist aasta lõpuni 48 033 kinokülastajat.
Vahendusfirma MPDE Eestisse toodud filmidest järgnesid "Iseseisvuspäevale" "007 ja kuldsilm" 39 392 vaataja ning "Babe" 31 658 vaatajaga.
Vahendusfirma BDG Eestisse toodud filmidest oli vaadatuim "Lõvikuningas" 36 773 külastajaga. "Väga visa hinge" ja "Kaljukindlust" käis vaatamas vastavalt 23 314 ja 21 882 inimest.
Aktsiaseltsi Filmimax möödunud aasta edukaimaks filmiks oli 1995. aasta ainuke Eesti mängufilm "Ma olen väsinud vihkamast". Filmimaxi statistika põhjal vaatas Renita ja Hannes Lintropi filmi "Ma olen väsinud vihkamast" 1996. aastal Eestis 11 751 kinokülastajat.
Kunstimuuseumil napib varastatud taieste fotosid
Kunstimuuseum otsib varastatud taieste internetti kandmiseks nende fotosid, kuid see on raske, sest nõukogude ajal ei peetud vajalikuks kõiki eksponaate pildistada. "Oleme leidnud napilt kolmandiku röövitud tööde fotod, sest eksponaate pole süstemaatiliselt pildistatud," ütles kunstimuuseumi direktriss Marika Valk. Muuseum teeb ettevalmistusi kunstiaarete fotode ja reproduktsioonide avaldamiseks internetis, sest see võib kaasa aidata nende leidmisele. Valk lausus, et internetist võiks varastatud tööde leidmisel olla abi, kui need on ringluses või jõudnud välismaale.
Metsatööl tuleb olla ettevaatlik
Elektriliinide hooldajatele valmistab muret see, et metsatöölised tekitavad elektrikatkestusi, langetades puid liinidele.
Eriti keeruline on rikete leidmine kõrvalistes kohtades madalpingeliinidel, ütles Virumaa Teatajale Rakvere Elektrivõrgu juhataja Toomas Rajamäe. Metsalangetajad jätavad juhtunust teatamata ning vea leidmiseks tuleb sügava lumega terve liin läbi käia.
Puid on langetatud isegi 110 kV kõrgepingeliinile, mis on lausa eluohtlik. Kui metsalangetamise juures elektriliiniga selline õnnetus juhtub, tuleb sellest viivitamatult teatada elektrivõrkudele. Liinirikkuja ei jää teadmata, sest raielubade järgi on võimalik tööde tegija välja selgitada.
Tartumaa popimad lastenimed on Karl ja Laura
Tartumaa möödunud aasta populaarseim poisinimi oli Karl ja tüdrukunimi Laura. Postimehe andmetel pandi Karl nimeks 17 ja Laura 10 korda.
Poiste nimedest olid veel populaarsemad Martin, Kristjan, Kevin, Sander ja Kristo; tüdrukute nimedest Sandra, Diana, Elina, Elis ja Kristin.
Lemmiknimesid kasutati ka liitnimede moodustamiseks, levinud olid nimed Karl Gustaf, Karl Martin või Laura Sandra.
Kummalistest nimedest pandi tüdrukutele nimeks näiteks Gretlin Isoborn, Pääsu Silme, Mariscalle, Tebbo ja Getter; poistele Cremy Henri, Cris Patric, Ayur ja Daymar.
Kokku sündis Tartumaal möödunud aastal 1570 last, neist tartlaste peredes 1060. Sama ajavahemiku jooksul registreeriti aga ka 2002 surma, neist tartlasi oli 1321.
Kiviõli I keskkool saab 65-aastaseks
Kiviõli ainus eestikeelne kool, I keskkool tähistab 1. veebruaril oma 65. aastapäeva. Kool korraldab vilistlastele tavapärased spordivõistlused ja piduliku aktuse. Kiviõli I keskkoolis õpib praegu ligi 400 õpilast.
Viimsis tegutsevad venekeelsed päkapikud
Päkapiku jõulumaale Viimsis asusid eilsest seoses vene jõulude tähistamisega elama vene keelt kõnelevad päkapikud.
Eestikeelset Päkapiku jõulumaad, mis tegutses detsembri alguspäevist, külastas Viimsis kokku ligi 32 000 last, sellele lisaks õpetajad ja lapsevanemad, ütles Viru Tuuri direktor Toivo Keva.
Venekeelsed üritused toimuvad Päkapiku jõulumaal 12. jaanuarini. Nagu detsembriski, on avatud jõuluvana kontor, piparkoogi valmistamise, jõulumaa templite, õnnevalamise ja jõulujoogi pruulimise töökojad. Etendusi annab Päkapikuteater, töötavad Jõulumaa postkontor, avatud on loomade laut, kus saab ponidega sõita, jõulukohvik ja jõuluturg, ütles Keva.
Päkapiku jõulumaa on avatud iga päev kella 18-ni. Igal täistunnil väljub Tallinna kaubamaja juurest eribuss. Pilet Viimsi jõulumaale maksab 59 krooni.
Tartu ülikool avab Tallinnas tudengite ettevalmistuskursused
Tartu ülikool avab tuleval nädalal Tallinnas tudengikandidaatide ettevalmistuskursused. Esimesed kursused alustavad tööd 17. jaanuaril. Soovijad saavad end kuni 15. jaanuarini registreerida Tü Tallinna esinduses Suur-Karja 15 ja Müürivahe 11, kursusi loevad Tü õppejõud, teatas Tü pressiteenistus. Tü pakub tudengiks pürgijatele 40-60-tunnilisi korrektiivkursusi inglise keeles, saksa keeles, eesti keeles vene koolidele, kirjandiõpetuses, keemias, ajaloos, matemaatikas, geograafias, füüsikas ja bioloogias. Nädalavahetusel toimuvad korrektiivkursused on tasulised, üks tund koos vajaliku õppematerjaliga maksab keskmiselt 20 krooni. Enamik kursustest on Tallinnas Kopli 82 Tallinna Tehnikaülikooli õppehoones.
ETA/Baltic News Service
