Uudishimu ajab loomalapsed maanteele rataste alla
Tallinnast vaevalt 20 kilomeetri kaugusel hakkavad Peterburi teel õnnetult hukkunud ulukid järjest silma. Kõigepealt väike rebasekutsikas, kellest mitu korda üle sõidetud, siis veidi suurem ja sama lömmis rebane. Veidi edasi pisike äärmiselt moondunud pruun loom, küüned välja sirutatud ja veidi eemal kõrvalteel autolt löögi saanud siilipoeg.
##MAANTEEL HUKKUVAD TÄNAVU SÜNDINUD VÄIKEULUKID. “Kui teedel hukkunud loomade korjuseid uurida, siis minu tähelepanekute kohaselt on enamik hukkunuist sel aastal sündinud noorloomad,” ütles keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Mait Tint.
Asjatundja sõnul ei ole väikeulukite sagedases teele sattumises midagi erilist, põhjustatud on see lihtsalt noorloomade uudishimust ja kogenematusest.
Tindi sõnul olid näiteks rebaste, kährikute ja siilide noorloomad septembri alguseks nõnda palju kasvanud, et hakkasid iseseisvalt ringi liikuma. “Kuna neil aga kontakte ja kogemusi inimese, autode ning teedega pole, siis ei oska nad karta ja nii nad auto alla jäävadki,” selgitas Tint.
Inspektori tähelepanekute järgi hukkuvad väikeulukid mõnikord isegi pesakonna kaupa, sest kui üks pesakonna liige teel surma saab, jäävad ülejäänud õed-vennad tema juurde lootuses, et ehk tõuseb õde/vend üles.
Ühtegi eriti ohtlikku piirkonda, kus metsloomad sagedamini autoteele jookseksid, Tint öelda ei osanud.
MÄRKE TULEB VÕTTA TÕSISELT. “Teedevalitsused on igatahes ohtlikumad teelõigud vastava liiklusmärgiga tähistanud ja autojuhtidel tuleks praegu sellistel teelõikudel gaasi maha võtta,” nentis ta.
Suurim tõenäosus ulukit teel kohata on keskkonnainspektori sõnul metsa ja põllu piirialal, kus tavaliselt on metsloomade liikumisrajad.
Arvestada tuleb, et põtradel on alanud pulmaperiood ja 15. septembrist on jahimeestel õigus põtru küttida, mistõttu võivad põdrad autodele ette karata, märkis Tint.
