Juba suvest võib punt eestlasi hasartselt pöidlaid hoida, et näiteks korduvkuritegevus väheneks või noored koolist vähem välja kukuksid. Põhjus on lihtne: mängus on nende oma raha. Ehkki see võib esmapilgul tunduda küüniline, on asja mõte pikas plaanis Eesti elu paremaks muuta, sest kõigi näitajate kohaselt aitab erainvestorite kaasamine sotsiaalprobleemidele paremaid lahendusi leida. Võti peitub ühiskondliku mõju osakutes, mis juunist ka Eestis käivitatakse. Mujal maailmas on need toiminud umbes kolm aastat ja esimesed edulood on juba sündinud. Eestis on asja eestvedaja Heateo Sihtasutus, kus pilootprojekti tõmbavad käima Anna Karolin ja Maris Ojamuru. Idee sai mullu ühena kolmest Arengufondi stipendiumi.

Ühiskondliku mõju osakud (ingl social impact bonds ehk SIB) kujutavad endast riigi ja erainvestorite vahelist lepingut, mis sõlmitakse, katsetamaks sotsiaalprobleemi lahendamiseks uut ja võib-olla paremat teenust. Kui asi õnnestub, maksab riik investoritele raha tagasi koos edukusest sõltuva intressiga. Kui projekt liiva jookseb, ei kaota riik midagi, aga investorid raha tagasi ei saa.

Loe edasi, mis on ühiskondliku mõju osakud, kus ja mis probleemide korral on neid maailmas katsetatud, millal need Eestis käivituvad, missuguseid investoreid loodetakse investeerima, mida arvavad asja õnnestumisest erarahakotti kõige paremini tundvad inimesed, kas tegu on rahateenimisvõimaluse või siiski heategevusega ja mismoodi hinnata ühiskondlikku mõju.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapiletartikkel
3 € Osta päevapilet
Tutvu maksevõimalustega >>