Uue hoo saanud põllumajandus mürgitab vett
Eesti siseveekogude olukorda lahanud uuring osutab tõsiasjale, et nagu kunagise kolhoosikorra ajalgi, on põllumajandus ka praegu meie jõgede ja järvede suurim reostaja.
“Intensiivistuv ja kontsentreeruv põllumajandustegevus põhjustab meil järjest suurenevaid piirkondlikke reostusi, mille vältimine ja kõrvaldamine on äärmiselt kulukas,” ütles mahukast uuringust lähemalt rääkinud ministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.
“Üldistavalt võib öelda, et olukord hakkab tõesti sinna suunda minema, nagu oli Nõukogude ajal. Seda eelkõige sellistes soodsates põllumajanduspiirkondades nagu Kesk-Eestis ja Jõgevamaal.” Peamiselt saastab põllumajandus loodust lämmastiku- ja fosforiühenditega, mis soodustavad veekogudes taimestiku vohamist ja ühtlasi nende kinnikasvamist. Ministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia tõi esile, et viimaste andmete kohaselt pärineb üle 19% ehk umbes 13 500 tonni üldisest aastasest lämmastikureostusest just põllumajandustootmistest. Fosforiühendeid satub põldudelt vetesse aga ligikaudu 640 tonni aastas.
Raia sõnul pääseb suur osa reostusest looduses liikvele korrastamata sõnnikuhoidlatest või seetõttu, et sõnnikut laotatakse põldudele valel ajal või vales kohas. Oma osa olevat ka põldude väetamisel.
Uuringu kohaselt on reostusega probleeme pea igas neljandas veekogus.
Kohe vaja 31 miljardit
Reisner viitas, et tänavuse aasta alguse seisuga läheks probleemsete jõgede-järvede seisundi parandamine järgneva seitsme aasta jooksul maksma ligikaudu 31 miljardit krooni. Umbes pool sellest summast kuluks asulatesse kanalisatsiooni ja veepuhastusjaamade rajamisele. Sõnniku- ja ka silohoidlate nõuetega vastavusse viimine neelaks esialgsete hinnangute kohaselt üle kahe miljardi krooni.
Reisner osutas, et veekogude reostumise põhjustest rääkides ei saa mööda minna ka uuest suundumusest – valglinnastumisest.
“Uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata, suureneb selle tagajärjel nii veevõtt kui ka reostus,” viitas ta.
Kõige suurema reostuse all kannatavad Pääsküla jõgi Harjumaal ja Ilmatsalu jõgi Tartumaal. Samuti on ohus Kroodi oja Maardus ja Koreli oja Võrus.
Puhtaim vesi voolab Prandi jõe ülemjooksul Järvamaal.
Põllumehed ei näe reostusohtu
•• Eesti põllumeeste liidu nõukogu esimees Kalev Kreegipuu, kes juhib osaühingut Põlva Agro, ütles, et arvestades põllumajandustootmise mahu kahanemist viimase 15 aasta jooksul oleks kohatu võrrelda praegust põllumajandust kolhoosiaegsega.
“Haritava maa pindala on endiste aegadega võrreldes vähenenud kolmandiku võrra, piimatoodang kahekordselt, lehmade ja ka sigade arv kolm korda,” osutas Kreegipuu.
•• Kreegipuu sõnul peavad nn nitraaditundlikel aladel (Pandivere kõrgustikul, Adavere piirkonnas) tegutsevate tootjate sõnnikuhoidlad seaduse järgi juba selle aasta lõpuks vastama kõigile keskkonnanõuetele. 2010. aastaks peavad aga kõik Eesti sõnnikuhoidlad olema tänapäevastatud. “Paljud põllumajandustootjad on seetõttu valiku ees – kas nad suudavad seda teha või lõpetavad lihtsalt oma tegevuse,” nentis ta.
