Uue seaduse mõju: haiguslehti võetakse poole vähem kui varem
Seadusemuudatuse ja töötute arvu kasvu tõttu on tänavu III kvartalis võetud lausa 57 protsenti vähem haiguslehti kui mullu samal ajal.
Seevastu haiguspäevade arv on vähenenud 43 protsenti, mis osutab, et inimesed on hakanud võtma pikemaid haiguslehti. Haiguslehe keskmine pikkus on möödunud aasta kolmanda kvartali 14,4 päevaselt pikkuselt kasvanud 31 protsendi võrra 18,8 päevale.
„Haiguslehe keskmise pikkuse kasv 14 päevalt 19le on tingitud muutustest inimeste käitumises – iga kergema haigestumise korral ei tõtata enam haiguslehte vormistama,“ ütles haigekassa kommunikatsioonispetsialist Kadri Klettenberg-Paas Päevaleht Online’ile.
Tänavu esimesel juulil muutus haigushüvitiste maksmise seadus: esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Tööandja maksab hüvitist alates neljandast haiguspäevast kuni kaheksanda päevani ja haigekassa maksab hüvitist alates üheksandast päevast;
Hüvitise määr on varasema 80% asemel 70% kindlustatu eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
