Möödunud nädalal kogunenud riiklike teaduspreemiate komisjon kinnitas tänavused teadus-preemiate kandidaadid. Kaheksale aastapreemiale kandideeriva veerandsaja nominendi seas on näiteks keemiaprofessor Mati Karelson, aga ka tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi professor Malle Krunks või Norras sündinud Erik S. Reinert.

Keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas 300 000-kroonise aastapreemia nominendiks esitatud Karelsoni puhul on tema kandidatuuri esitajad esile tõstnud Tallinna tehnikaülikooli professori tööd ennustus-võimelise arvutikeemia ja selle rakenduste uurimisel. Karelsoni töö tulemusel on sündinud unikaalne arvutitarkvara, mis või-maldab analüüsida ja kirjeldada eri kemikaalide omadusi ilma neid reaalselt sünteesimata. Praegu tehakse sama asja laborites piltlikult öeldes miljonite hiirte elu hinnaga. Eesti teadlased ja poliitikud on Karesloni teadustööd nimetanud ka uueks Eesti Skype’iks.

Lisaks Karelsonile kandideerib samas valdkonnas teaduse aastapreemiale ka Tartu ülikooli professor Maido Remm, kes on viimastel aastatel toestanud inimgenoomi bioinformaatilist analüüsi.

Tihedaim konkurents teaduspreemia aastapreemia saamiseks on sel aastal aga tehnikateadustes, kus tunnustust ja 300 000-kroonist preemiat jahivad kuus teadlast või kollektiivi. Üks neist on tehnikaülikooli professor Malle Krunks, kelle viimaste aastate teadusuuringud on suunatud odavate päikese-energia muundurite, dielektriliste, fotojuhtivate ja luminestsentsmaterjalide väljatöötamisele.

Tulevikus võib just Krunksi teadustöö anda maailmale uued, senisest odavamad, vastupidavamad ja ka õhemad päikeseelemendid, mis suudavad päikesevalguse energiaks muuta.

Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres Öpik on varem ajakirjanduses öelnud, et materjaliteaduste instituudi teadlased on teinud revolutsiooni päikeseelementide tehnoloogias. Päikeseelemente saab tulevikus kasutada näiteks vee soojendamiseks või majade kütmiseks. Ka praegused mitte väga keskkonnasõbralikud päikesepatareid kaotaks odavate päikeseelementide loomisel mõtte.

Kaks välismaalast

Arstiteaduse valdkonnas kandideerivad aastapreemiale Tartu ülikooli teadlased Toivo Jürimäe ja Mihkel Zilmer ning Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk.

Tihe konkurents aasta teaduspreemia kohale on ka geo- ja bioteadustes ning sotsiaalteadustes. Mõlemas kategoorias kandideerivad neli teadlast või teadlaste kollektiivi.

Veebruari keskpaigas väljakuulutatavatele teaduspreemiatele kandideerib lisaks kümnetele eestlastele sel korral ka kaks välismaalast.

Vabariigi valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Elutööpreemia laureaadid

•• Tänavu kandideerivad kahele 600 000 krooni suurusele nn elutööpreemiale kuus teadlast. Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas jaanuari alguses nominentideks Kalle Kasemaa, Kalju Kase, Valdek Kulbachi, Anto Raukase, Endel Ristheina ja Tiina Talviku.

•• Kalle Kasemaa (1942) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija ning Tartu ülikooli vana testamendi ja semitistika professor. Ta on tõlkinud eesti keelde üle 50 raamatu, peamiselt heebrea, kreeka ja araabia keelest.

•• Kalju Kask (1929) on Eesti maaülikooli vanemteadur ja Eesti sordiaretuse grand old man. Teadustöös keskendus Kask puuviljakultuuride geenivaramute uurimisele ja kaitse korraldamisele ning õuna-, pirni- ja maguskirsi sordiaretusele.

•• Valdek Kulbach (1927) on Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ja akadeemik. Oma teadustöös tegeles ta rippkatuste ja rippsildade arvutuse ning projekteerimise, ehitusmehaanika põhiprintsiipide ja kergkonstruktsioonide uurimisega.

•• Anto Raukas (1936) on New Yorki teaduste akadeemia välisliige ja Eesti teaduste akadeemia liige. Raukas on riikliku teadus-preemia aastapreemia pälvinud kolmel korral. Raukase peamised uurimisvaldkonnad on kvaternaarigeoloogia, keskkonnageoloogia ja meteoriitika.

•• Endel Ristikhein (1926) on Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ja elektrotehnikateadlane.

•• Tiina Talvik (1938) on pikka aega olnud vabariigi pealasteneuroloog (1968–1991). Aastail 1991–2003 oli Tartu ülikooli lastekliiniku juhataja. Praegu on ta Tartu ülikooli emeriitprofessor.

Aastapreemiatele (á 300 000 krooni)

kandideerivad kaheksas teadusvaldkonnas:

Täppisteadused

Tiit Kutser -

“Optiline kaugseire

veekeskkonna uuringutes”

Ülo Lepik -

“Haari lainikute rakendustest”

Indrek Renge -

“Klaaside struktuuri ja spektroskoopia heuristiline mudel”

Keemia ja molekulaar-

bioloogia

Mati Karelson –

“Ennustusvõimeline arvutikeemia ja selle rakendused”

Maido Remm –

“Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs”

Tehnikateadused

Malle Krunks –

“Päikeseenergeetika materjalide vedeliksadestus tehnoloogiate arendamine”

Priit Kulu –

“Erosioon ja erosioonikindlad materjalid”

Rein Kuusik, Andres Trikkel, Tiit Kaljuvee –

“Sorbendid SO2 ja CO2 emissiooni piiramiseks energeetikas – iseloomustus ja efektiivsus”

Rein Laaneots,

Olev Mathiesen –

monograafia “An Introduction to Metrology”

Enn Lust –

“Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud”

Arvo Ots –

monograafiad  “Põlevkivi põletustehnika” ja “Oil Shale Fuel Combustion”

Arstiteadus

Toivo Jürimäe –

“Kehalise aktiivsuse füsioloogilised ja kinantropomeetrilised aspektid”

Mihkel Zilmer –

“Endoteeliuuringute kompleks kliinilises meditsiinis – uus võimalus haiguste ennetamiseks, diagnostikaks ja prognostikaks”

Tõnis Timmusk –

“Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest”

Geo- ja bioteadused

Jonne Kotta –

“Rannikumere ökosüsteemi bioloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse uuringud”

Aivar Leito –

kaksikmonograafia “Sookurg” ja “The Eurasian Crane in Estonia”

Meelis Pärtel –

“Makroökoloogilised protsessid  eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana”

Valdur Saks, Jüri Engelbrecht, Enn Seppet, Marko Vendelin –

“Molekulaarne süsteemne bioenergeetika”

Põllumajandusteadused

Marika Mänd, Ants-Johannes Martin, Reet Karise –

“Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavad

tegurid”

Erkki Truve, Merike Meier, Cecilia Sarmiento –

“Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine”

Sotsiaalteadused

Ruth Alas –

“Organisatsiooniliste muudatuste juhtimine Eestis üleminekuperioodil”

Raul Eamets –

“Tööturu paindlikkus ning selle roll Euroopa sotsiaalse mudeli nüüdisajastamisel”

Vello Andres Pettai –

“Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile postkommunistlikes riikides”

Erik S. Reinert –

monograafia “How Rich Countries Got Rich … and Why Poor Countries Stay Poor”

Humanitaarteadused

Linnart Mäll –

“Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva

tsivilisatsiooni kontekstis”