Uuest aastast kasvavad pea kõik kodukulud
Septembris Tallinna sotsiaalametist toimetulekutoetust taotlenud inimeste arv näitab üle mitme aasta positiivset trendi, sest hädaliste üldarv vähenes. Ent tõeline proovikivi inimeste rahakotile on alles tulemas, sest september pole teatavasti kütteperioodikuu ning 1. jaanuarist tõusevad peaaegu kõik mõõdetavad eluasemekulud.
Hea küll, küte kallines juba enne 1. jaanuari, kuid tõenäoliselt külmaks minev ilm annab esmakordselt kommunaalarvel tunda kohati isegi 40 protsendini ulatunud hinnatõusust. Mõned päevad tagasi teatas hinnatõusust Eesti Gaas – gaasitarbijatel tuleb uuel aastal maksta 15 protsenti senisest enam. „Maagaasiseadus näeb ette kalendriaasta keskmise kodutarbijate müügihinna vastavusse viimise aasta jooksul imporditud ostuhinnaga ja konkurentsiameti poolt kooskõlastatud müügimarginaaliga,” seisis gaasifirma hinnatõusuteates. „Käesoleval aastal ei ületa kodutarbijatele müüdud gaasi keskmine hind piirmarginaali ja seetõttu tasaarvelduse nõuet klientidele ei esitata.”
Gaasi hinna tõusu ühe põhjendusena nimetab ettevõte Fukushima tuumajaama õnnetuse järel maagaasi hinna tõusu. Euroopa börsidel kaubeldava gaasi hind moodustab müügimahust 15–20%, ülejäänu gaasist müüakse õlihindadega seotud lepingutega.
Nagu kaardimajakesena järgnes sellele Tallinna Kütte hinnatõusuteade, kuid 3,7% hinnatõusu on Fortumi paar kuud tagasi teatatud 40-protsendilise hinnatõusuga võrreldes võrdlemisi väike. Põhjuseks toob ettevõte aga Eesti Gaasi poolt tõstetud maagaasi hinna.
Järk-järgult kasvav saastetasu jõuab arvete näol ka klientideni ja olulisima punktina tõuseb seetõttu elektri hind. Elering tõstis enda osa elektritarbija arvel sellisel hulgal, et järgmisel aastal tuleb elektri kilovatt-tunni eest maksta 6% enam.
Vabaturu piirkond
Saastetasu mõjutab ka prügivedu ja Ragn Sells teatas ligikaudu kümneprotsendilisest hinnatõusuplaanist. „Umbes 35 protsenti Tallinnast on alates jaanuarist vabaturu piirkonnad, kus vedajad on oma hindade pakkumisel vabad ja seetõttu ei saa väita, et hinnad kõigis neis piirkondades tõusevad – seda reguleerib vaba konkurents ja klientidepoolne nõudlus ja soovid teenuse sisu osas,” selgitas Ragn Sellsi ärijuht Agu Remmelg. „Korraldatud jäätmeveo piirkondades tõuseb hind 2012. aasta 1. kvartalis vastavalt sellele, mil määral prügivedajate põhjendatud taotlusi Tallinna linn heaks kiidab – sisuline ja põhjendatud alus saastetasu tõusu näol on selleks olemas ja suure tõenäosusega jääb teenuse hinnatõus 10 protsendi piiresse.”
Need hinnatõusud pole veel sugugi kõik, mis klienti varitsevad, sest Eesti Energial on konkurentsiametile antud kolm taotlust hinnatõusudeks. Keeruliste nimedega müügikohustuse täitmiseks müüdava elektri hinna kaalutud keskmine hind, Eesti Energia kaevanduste põlevkivi hinna piirmäär ja Narva Elektrijaamade elektrienergia tootmise kaalutud keskmise hinna piirmäära 15–20-protsendilised hinnatõusud tähendavad lõppkokkuvõttes seda, et nende heaks kiitmisel kerkib elektriarve veel kuue protsendi võrra. Katriin Loorents Eesti Energiast selgitas, et ühele keskmisele Kodu 1 paketti kasutavale inimesele tähendab see ligikaudu 1,6 eurot suuremat arvet kuus.
Ainsa olulisema kodutarbija osana jääb Tallinna elanikel praegu samaks veearve, mille uus hind ja konkurentsiameti poolne hinnaalandamine käib kohturadu. Tõsi – veearvel on keskmise kodu kommunaalarvetes võrdlemisi väike osa.
Viimase piisana uue aasta hinnatõusude nimekirjas tuleb aga erinevate meelemürkide aktsiisimäärade tõus, millega kallinevad nii alkohol kui ka sigaretid.
