Uuest aastast tuleks juhtidel autosse osta ohutusvest

Pimedas metsapeatust tehes peab autojuht kandma ohutusvesti ja kõik kaassõitjad tingimata helkurit.

Uuest aastast jõustuv uus liiklusseadus sätestab, et mootorsõiduki (v.a mootorratta) juht peab halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatumise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja seal viibimisel kandma ohutusvesti. Senine liiklusseadus ja -eeskiri seda ei nõudnud. Paljudes Lää­ne-Euroopa riikides kehtib see nõue juba aastaid.

„See on inimeste ohutuse seisukohalt hädavajalik. Igal talvel saab pimedal ajal tee ääres seistes mööduvalt autolt löögi üks või mitu inimest,” põhjendas ohutusvesti vajalikkust maantee­ameti nõunik Villu Vane.

Ohutuse tagamiseks

Uus liiklusseadus aga ei nõua, et ohutusvest peaks autos üldse olema. Selle olemasolu ei kontrollita ka auto tehnoülevaatusel. „Kuigi seda ei nõuta, siis soovitan ohutusvesti siiski autosse osta, sest selle puudumisel, näiteks tee ääres katkist rehvi vahetades, rikub autojuht liiklusseadust,” ütles Vane. Tema sõnul pole ohutusvest muudetud ko­hus­tuslikuks varustuseks, kuna selle olemasolu ei saa nõuda inimestelt, kes ei sõida autoga pi­medal ajal ja asulavälistel teedel. Selline seadusesäte on nüüdsest Euroopa Liidu ülene.

Ohutusvest peab olema aga juhi käeulatuses, mitte pagasiruumis või taga aknalaual, sest seadus ütleb, et vest peab olema autojuhi seljas juba autost väljudes. Seda pimedas pagasiruumist otsima minnes rikutakse juba seadust. „Vest on kokkupakituna väike ja mahub näiteks kindalaekasse,” soovitas Vane.

Metsapeatusi soovitas aga Vane üldse vältida. „WC-d tasub külastada enne sõidu alustamist ning meie maanteedel on piisavalt tanklaid, kus sellised vajadused saab rahuldatud,” ütles ta. Pealegi on peatee märgiga tähistatud maanteedel peatumine ja parkimine mitte selleks ettenähtud kohtades keelatud. Kui on aga asulavälisel teel hädapeatumine vältimatu, siis autojuht peab pimedal ajal või halva nähtavuse korral selga tõmbama ohutusvesti ja kaassõitjad riputama endale külge helkurid.

Ohutusvesti värvus pole seadusega määratletud. See peab olema CE tähisega ja vastama standardi EVS-EN 471 2. klassile.  Autotarvikute poodidest öeldi, et neil müüdavad kollased vestid maksavad ligi 55 krooni.

Lisaks kohustab liiklusseadus ohutusvesti kandma koolieelikute ja algklasside õpilaste rühma saatvat täiskasvanut.

*Käesolev artikkel on esimene sarjast, kus Eesti Päevaleht tutvustab uut liiklusseadust.

Karistus kuni 192 eurot

•• „Autojuhid peavad mõistma, et see seadusesäte on tehtud nende enda ohutuse tagamiseks,” ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak.

•• Tema sõnul hakkab politsei ohutusvesti olemasolu kontrollima ning kui autojuhil pole pimedas tee ääres seistes või tegutsedes seljas ohutusvesti ja kaassõitjal helkurit, siis peetakse nendega pikem vestlus. „Kindlasti ei hakka politsei 1. jaanuarist keda­gi kohe karistama, kuid juhid peavad arvestama, et selle nõude mittetäitmisega rikuvad nad seadust.”

•• Maksimumkaristusmäär on 3000 krooni ehk 192 eurot.

•• Küsimusele, et kui politsei peatab sõiduki pimedal ajal ja kutsub juhi oma autosse protokolli vormistama, siis kas autojuht peab politseiautosse minekuks kandma ohutusvesti, vastas Villu Vane, et tema arvates tagavad autojuhi ohutuse politseiauto töötavad vilkurid. Tänaku sõnul ei vabasta vilkurite olemasolu juhti seaduse täitmisest. „Pealegi on ka töötavate vilkuritega politseiautole otsa sõidetud,” rääkis ta.

•• Politseiametnike otsused sõltuvad Tänaku sõnul sellest, kui liiklusohtlik oli autojuhi käitumine. Kindlasti suhtutakse edaspidi karmimalt ka helkuri mittekandmisse.