Uuest aastast vähenevad rannakalurite püügivõimalused

Väinamere kalavaru kaitsev seadusemuudatus piirab uuel aastal nende kalurite hulka, kes võivad merel võrguga kala nõuda.

Keskkonnaministeerium põhjendab seadusemuudatust kalavaru katastroofilise vähenemisega.

"Kui rannaküla elanik püüab oma tarbeks, pole sellest tõesti midagi. Tegelikult püüti aga müügiks," ütles Lääne Elule

keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna peaspetsialist Enno Kobakene.

Elupõline kalamees Mart Leiumaa nimetas seadusemuudatust absurdseks. "Meri peab olema avatud, pole õige keelata merel käimist põhjendusega, et kala on vähe," ütles Virtsu põhikooli direktor Leiumaa. Leiumaa ütles, et püüab aastas kümmekond kilo kala.

Kobakene nimetas seadusemuudatust õigeks, sest kalureid on liiga palju. "Arvestades kalavaru seisukorda on see liig, mis liig," ütles Kobakene.

Leiumaa lausus, et röövpüük ja ülepüük on tingitud sotsiaalsetest põhjustest. "Olude sunnil on tõesti paljud liiga palju püüdnud," ütles ta. Mullu käis ta merel vaid korra. Laht oli risti-põiki võrke täis, polnud kohta, kus püüda, rääkis Leiumaa.

Läänemaa keskkonnainspektsiooni asejuhataja Meelis Kaustel möönis, et rannakülade elanikud kasutasid oma võrguluba nagu kutselised kalurid. "Iga pereliige taotles kolme võrgu loa, perepea käis siis kõikide võrkudega merel," lausus Kaustel.

Eeloleval aastal saavad võrgu, põhjaõnge ja mõrraga merele minna vaid kutselised kalurid ja need, kel on mererannal maatükk.

Läänemaal taotles tänavu 334 inimest rannaküla elaniku õigust merel kala püüda.