Uurijad ei tea, kas lastekodupõlengu häire andis lähim andur
Seni on teada, et automaatne teavitussüsteem (ATS) edastas põlenguhäire päästeametile samal ajal, mil tuli esimene hädaabikõne, mis annab alust oletada, et süsteem ei pruukinud häiret saada kohe tulekahju tekkepaiga lähedusest.
Tuleõnnetuse uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Indrek Kalda rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kindel see, et ATS rakendus tööle, kuna signaal häirekeskusesse jõudis. "Aga praegu ei oska öelda, milline andureist tööle hakkas. Ei saa ka väita, et ekspertiisi tulemusel õnnestub seda üldse teada saada."
Haapsalu lastekodu direktori Eve Kabini sõnul olid andurid majas nii tundlikud, et ei võimaldanud isegi jõulude ajal teeküünlaid põletada.
Lääne prokuratuur teatas täna, et haapsalu lastekodu põleng sai alguse lahtise tule allikast. Lääne Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm täpsustas Päevaleht Online´ile, et ekspertide sõnul võis olla tegemist tikuleegi, küünlaleegi või ka tulemasina leegiga, kuid välistatud ei ole ka hooletu suitsetamine. Täpsemalt ja konkreetsemalt tuleallikat tuvastada ei ole võimalik.
20. veebruaril Haapsalu lastekodus puhkenud tulekahjus hukkus kokku kümme inimest: kaheksa liikumisvõimetut last ja kaks noorukit. Kiirelt kohale jõudnud päästjad suutsid nad küll tulest välja tuua, ent ving oli oma töö teinud. Lastekoduhoone oli 1997. aastal Rootsi projekti järgi ehitatud puitmaja, kus olid viimase, selle aasta jaanuaris korraldatud ülevaatuse järgi kõik tuleohutusnõuded täidetud.
