Uuring: Eesti töödeldud heitvesi ähvardab tappa elu Läänemeres
Ühe maailma reostunuma mere mainega Läänemeres on vee läbipaistvus vähenenud sajandiga ligi kaks korda: kui 1905. aastal oli Soome lahe vee keskmine läbipaistvus kaheksa meetrit, siis 2008. aasta mõõtmistega saadi samaks näitajaks vaid 4,4 meetrit. Merevee läbipaistvuse uurimine on aga üks lihtsamaid meetodeid hindamaks vee puhtust.
Seni oli spetsialistide sõnul Eestis levinud tõdemus, et siin merd ohustavate ainetega probleeme pole. Ent kesknädalal Helsingis avaldatud COHIBA projekti analüüsist selgub, et isegi töödeldud heitveega voolab Eestist Läänemerre aineid, mis avaldavad kogu mereelustikule väga tugevat mõju.
„Nagu kõigi seda tüüpi saasteainete puhul, on lõpuks kõige suuremas ohus tipptaseme kiskjad ehk ka inimene, kes koguvad ained endasse nii toidu kui ka muude kontaktide, näiteks õhu kaudu,” rääkis keskkonnauuringute keskuse keskkonnakeemia spetsialist Mailis Laht. „Püsivate omaduste tõttu on mõjud väga pikaajalised ja võivad avalduda alles järgmistel põlvkondadel.”
Vähe sellest – ka väiksemate loomaliikide elu võivad merre valguvad ained põhjalikult sassi lüüa, sest uuringu käigus selgus, et mitmel ohtlikul ainel on hormoonidega sarnane mõju, mis võib põhjustada paljude liikide väljasuremist. „Kõik ühe liigi kalad muutuvad näiteks emasteks või olenevalt liigist võivad muutuda ka kõik isasteks,” selgitas Laht.
Katseid tehti vesikirpudega, kelle emasloomad muutusid östrogeenselt aktiivse heitveega kokku puutudes tunduvalt suuremaks. See võib esmapilgul tunduda küll positiivne, kuid seejärel selgus, et suvel kooruvad järglased on samuti enamjaolt emased. Östrogeenset aktiivsust toodavad aga ka inimesed ise: sama toimega hormoone leidub kas või kosmeetikavahendites või rasestumisvastastes tablettides.
COHIBA projektis osalejad uurisid kaheksas Läänemerd ümbritsevas riigis mere valg-alasse lastavat töödeldud heitvett ja tuvastasid kõikide ohtlikuks peetud ainete jälgi. Ehkki ühtegi ainet polnud määral, mis oleks veeorganismidele akuutselt toksilised, avaldavad nad mereelus-tikule kindlasti mõju. Katseid tehes suurenes töödeldud heitveega kokkupuutumise järel suremus nii katseorganismide endi kui ka nende viljastunud marja ja vastsete seas. „Projekti käigus viidi läbi kõigi 11 prioriteetse ainegrupi leidumiskohtade analüüs ning paljude selliste ainete puhul on oluliseks allikaks tõusnud meie igapäevatoodetes sisalduvad ained, millest tuleb ka nende laialdane leidumine keskkonnas,” selgitas projektis osalenud Laht. „Igapäevastest toodetest on ohtlike ainete allikateks elektroonika, riided, mööbel ja autod ehk eelkõige nende plast- ja tekstiilosad, kus kasutatakse paljusid uuritud ohtlikke aineid.”
Lahe sõnul ei erine Eesti teistest riikidest ei positiivses ega negatiivses mõttes, sest tarbimismuster on kõigis riikides sarnane. Küll tõi ta esile, et säästupirnide turuletulek on taas suurendanud elavhõbeda hulka heitvees. „Säästupirnid lubati erandiga turule, kuid varem olid kõik elavhõbedat sisaldavad igapäevatooted keelatud,” selgitas Laht.
Lahenduseks soovitavad keskkonnakaitsjad tootmises kasutada vähem toksilisi aseaineid või aktiivsöefiltreid, kuigi ka need pole täiesti süütud: aseained võivad keskkonnale samuti negatiivselt mõjuda ja söefiltriga puhastusjaam kulutab energiat. Lisaks nõuab tekstiil- ja plasttoodete tootmisel aseaine kasutamine lisainvesteeringuid, mis omakorda tõstab toote hinda. Investeerida on vaja ka puhastusjaama.
Uuringus osalenud MTÜ Balti Keskkonnafoorum projektijuht Kertu Kirit-Silla ütles, et vähemalt on Läänemere-äärsed riigid olukorda teadvustanud ja seetõttu on lootust, et olukord paraneb. „Tähtis on nii ekspertide, teadlaste, spetsialistide kui ka riigiametite töö ning just see oligi selle projekti eesmärk, et need osapooled kokku viia,” selgitas Kirit-Sild. „Huvi tegevuse vastu oli suur ja kas või koolituste ja infopäevade raames, mida me Eestis läbi viisime, oli tähelepanu väga suur.”
Leevendab prügi sortimine
Enamik elektroonikat ja riideid tuleb siia väljastpoolt Euroopa Liitu ja seetõttu jäävad Eesti käed nendes kasutatavate ohtlike ainete vältimisel ilmselt lühikeseks, kuid olukorda aitaks leevendada, kui prügi sortimist ja ohtlike jäätmete käitlemist võetaks tõsisemalt. Ka uuringu mõõtmistulemused näitasid, et prügilate heitvesi on väga toksiline. „Eestis on Läänemere kõige suuremaks ohuallikaks elektroonika- ja elektriromud, autoromud, akud, patareid, tekstiilijäätmed, kasutatud ehitusmaterjalid,” ütles Laht. „Igapäevajäätmete sorteerimine ja õige käitlemine pärast nende eluea lõppu on väga suure tähtsusega, kui me tahame Läänemerd kaitsta.”
„Tegelikult on igal inimesel võimalik ohu teadvustamise ja käitumisharjumuste muutmise abil ümbritsevat keskkonda paremaks muuta,” lisas ta.
