Hiljuti valminud uuringu tulemuste kohaselt on Eestis praegu ligikaudu 12 000 HIV-sse nakatunut. Ravi vajavad sealjuures umbes 3000 inimest, kuid pooled seda praegu ei saa.

Varasemate hinnangute järgi on Eestis HIV-sse nakatunuid mõnest tuhandest kuni mitmekümne tuhandeni, kuid registreeritud juhtumeid on praegu veidi üle 7000.

Tervise arengu instituudi värske uuringu ülesanne oli täpsustada võimalikku HIV-sse nakatunute arvu Eestis, kasutades selleks epidemioloogilisi mudeleid. Tulemused näitavad, et praegu on Eestis 11 000–12 000 nakatunut.

„Tõenäoline on HIV-epideemia seni arvatust mõnevõrra varasem algus ja aeglasem levik, mis tähendab viis kuni kümme protsenti suuremat HIV-sse nakatunute arvu aastal 2015,” lausus tervise arengu instituudi ekspert Kristi Rüütel.

Uuringutulemustest leitud HIV levimusest ja reaalselt antiretroviirusravi saajate arvust lähtudes selgub, et ravi jõuab vaid umbes poolte inimesteni, kes seda vajavad.

Rüütli sõnul on viimastel aastatel suurenenud HIV-positiivsete osakaal tuberkuloosihaigete seas ja aastaks 2015 on HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset tuberkuloosi esmahaigestumise suurenemist.

Levib peamiselt süstides

Nii Eestis kui ka teistes Balti riikides on üks peamisi HIV-nakkuse levimise põhjusi endiselt narkootikumide süstimisel tarvikute jagamine. „Varasemad hinnangud HIV-nakkuse levimusele süstivate narkomaanide seas Balti riikide pealinnades kirjeldavad 54%-st levimust Tallinnas, 22%-st Riias ja 10%-st Vilniuses,” lisas Rüütel.

Kuigi HIV levimus hakkab kolme Balti riigi pealinna süstivate narkomaanide seas stabiliseeruma, eksisteerib siiski reaalne oht, et HIV ja teised vere kaudu levivad infektsioonid levivad seksuaalsel teel narkomaanidelt nende partneritele. Rüütli sõnul on üks HIV ja teiste vere kaudu levivate infektsioonide vähendamise võimalus illegaalsete uimastite kasutajate, eelkõige just süstivate narkomaanide arvu suurenemise vältimine.