Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust

 (12)

Tartu teadlaste avastus näitab, et Eesti mesi­käpad pärinevad hoopis Karpaatidest.

 TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna teadurid said hiljuti maha nii kohalikke kui ka teisi maailma karuteadlasi üllatanud uuringuga, mis kergitab saladuskatet ka meie pruunkarude päritolult. Nimelt selgus, et meie metsades tatsavad mesikäpad pärinevad mitte Vene aladelt, nagu varem arvati, vaid Karpaatidest.

Teadustööd vedanud vanemteadur Urmas Saarma rääkis, et uuringute käigus analüüsiti sadu Euraasia ja muu maailma pruunkarude geeniproove.

„Kuna geneetiline muster pärandub vanematelt järglastele, on nende mustrite võrdlemisel võimalik taastada loomapopulatsioonide ajalugu,” selgitas Saarma.

Vene karudest isoleeritud

Karude geene uurides leidsid teadlased seni teadmata olnud suure refuugiumi ehk pelgupaiga, kuhu pruunkarud viimase jääaja eest pagesid. „Lisaks seni Lõuna-Euroopas teada olnud pelgupaikadele paiknes üks neist aga märgatavalt põhja pool, umbkaudu praeguse Slovakkia territooriumil Karpaatides,” rääkis Saarma.

Avastust kinnitab ka asjaolu, et sellest piirkonnast on leitud viimase jääaja aegseid karuluid.

Teadlaste arvates sai just Karpaatidest pärast jääaja lõppu, kui kliima soojenes, alguse karude invasioon põhjapoolsetele aladele. Nende hulgas olid ka praegu meie metsi asustavate karude esivanemad.

Samal teemal:

Koostöös välismaa asjatundjatega õnnestus meie teadlastel välja arvutada ajavahemikud, millal kaks peamist Euroopa pruunkaruliini tekkisid. Karupopulatsiooni nn lääneliin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ja idaliin, kuhu kuuluvad ka Eesti karud, ligemale 25 000 aastat tagasi. „Idaliini moodustumine langeb ühte viimase jääaja maksimumiga, mil kogu põhjapoolne Euroopa oli paksu jää all ning kõik karud olid taandunud lõuna poole, kus veel leidus sobilikke elupaiku,” viitas Saarma, lisades, et Eesti pinnale jõudsid karud 10 000–11 000 aastat tagasi.

„Kui seni on Eesti karusid peetud üheks killukeseks Vene suure karupopulatsiooni lääneosast, siis meie geneetilised analüüsid räägivad muud,” tõi vanemteadur välja. „Meie karud on juba tuhandeid aastaid olnud Vene karudest, peamiselt Peipsi ja Pihkva järve tõttu, isoleeritud ja moodustavad täiesti omaette populatsiooni. Küll aga on omavahel tihedalt seotud Soome ja Vene karud.”

Karude lugu

Euraasia ja Põhja-Ameerika

karud on seotud

•• Teadlased võtsid luubi alla pruunkarude leviala ja popu­lat­sioonide evolutsi­ooni Euraasias.

•• Seejuures on kõige tähelepanuväärsem uurimistulemus see, et väga suur osa Euraasia ja Põhja-Ameerika karudest on pärit viimase jääaja üle elanud üsna väikesearvulisest karupopulatsioonist.

•• „Kus ja millises pelgupaigas see populatsioon viimase jääaja mööda saatis, pole täpselt tea­da. Võimalik, et see asus Aasias umbes paarkümmend tuhat aastat tagasi esinenud tundraaladel,” rääkis vanemteadur Saarma.

•• Geeniuuringul olid vanemteadurile abiks doktorandid Marju Korsten, Egle Vulla ja järeldoktor John Davison.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare