Uuring: ligi pooled Scoutspataljoni võitlejad joovad ohtlikult palju

Leitnant Tanel Rattiste magistritööst selgus, et tegevväelaste hulgas on kõrgema riskitasemega alkoholitarbijaid vähem kui Eesti elanike seas üldiselt. Seevastu on sõdurite hulgas rohkem neid, kes tarbivad alkoholi madalamal tasemel. Magistritöö tuvastas võitluskaaslastel ka depressiooni, unehäireid ja muid probleeme.

„Eesti kaitseväe tegevväelased on sattunud tähelepanu alla seoses kurbade sündmustega, millest iga juures mängis rolli ka alkoholi tarvitamine. Näidetena tooks välja peo käigus relva kasutamise ning kaks enesetappu, millest ühe puhul oli raskelt haavata saanud endine tegevväelane ja teise puhul posttraumaatilise stressihäire diagnoosiga tegevväelane,” kirjutas Kesk-Aafrika missioonil Eesti jalaväerühma juhtinud Scoutspataljoni võitleja, leitnant Tanel Rattiste oma magistritöö sissejuhatavas osas. „Millisel määral mõjutas nende tegevust alkoholi tarvitamine, ei ole teada ning samuti puudub Eesti kaitseväes teadmine alkoholi tarvitamise trendidest praegu teenistuses olevate tegevväelaste populatsioonis,” lisas ta. Seda lünka hakkaski Rattiste oma uuringuga täitma: kui palju Eesti elukutselised sõdurid joovad ja miks?

Tänavu jaanuari lõpus jagas Rattiste Paldiskis kõigile pataljoni tegevväelastele laiali nende alkoholitarbimist ja enesetunnet uurivad ankeedid. Vastuste alusel valmis kevadel kaitseväe ühendatud õppeasutustes (KVÜÕA-s) Rattiste magistritöö, mille põhjal ta palus, et kaitsevägi hakkaks alkoholiprobleemiga tegelema.