Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul on noorte vägivallakuritegude registreerimine üle Eesti ebaühtlane, mistõttu ei anna erinevate piirkondade võrdlused alati tõepärast pilti.

2008. aasta andmete põhjal läbi viidud analüüs toob välja, et ligi pooled noorte vägivallajuhtumitest leiavad aset tänaval või muudes avalikes kohtades. „Tänavavägivalla puhul on iseloomulikuks see, et suur osa kuritegudest pannakse toime grupis, samuti kasvatab avalikus kohas toimepandud kuritegude arvu alkoholitarbimine,“ ütles Salla.

Veidi enam kui iga kolmas alaealiste vägivallajuhtum leidis aset koolis või muus lasteasutuses. „Suurem osa koolivägivalla juhtumitest toimus kaasõpilaste vahel ning sündmuste kirjeldustest oli näha, et üksteisele ei tehta haiget ainult koridoride pimedates nurkades vaid tihti ka tundide ajal klassiruumis,“ rääkis Salla.

87 protsenti vägivallajuhtumitest pandi koolis toime poiste vahel, tüdrukutevahelisi juhtumeid oli kaheksa protsenti. Juhtumeid, kus rünnaku ohvriks langes koolidirektor või muu töötaja, sai 2008. aastal politseile teatavaks vaid mõni üksik. Analüüsist selgus, et küsitlusele vastanud koolide direktorid, psühholoogid ning sotsiaalpedagoogid pidasid vägivalda oma koolis väikeseks probleemiks.

„Kuigi võiks arvata, et koolitöötajad hindavad vägivalla levikut ka Eestis tervikuna eelkõige oma vahetu kogemuse järgi, pole see siiski nii – nimelt leidis enamik vastanuid, et vägivald Eesti koolides üldiselt on suur probleem,“ sõnas Salla. Küsitluse andmed näitasid, et valdav enamik koole teavitab politseid ainult tõsisematest vägivallajuhtumitest, kuid leidus ka erandeid, kes teavitavad politseid alati ning neid, kes ei teavita üldse.