Uuring: õpiraskustega lastel pole kellegi poole pöörduda
Eelmisel aastal langes põhikoolist välja 423 õpilast, gümnaasiumist 373. „Probleem on tõsine. Koolitee katkestanud noortel on kolm korda suurem tõenäosus elada vaesuses kui kooli lõpetanutel. Samuti on neil suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele,” märkis Eesti avatud ühiskonna instituudi (AEÜ) sotsioloog Iiris Pettai. „Noorte koolist väljalangemine on suur koormus riiklikule toetussüsteemile. Ühiskond peab teda ja tema lapsi elu lõpuni ülal pidama,” tõi Pettai välja, mis võiks olla ühiskonnale motivatsiooniks haarata probleemil sarvist enne, kui on liiga hilja.
Avatud Eesti instituut viiski läbi selle aasta alguses uuringu, mille esmane eesmärk on välja selgitada, kes need väljalangejad on ja mis põhjustel nad koolist nelja tuule poole kaovad. Uuringu raames uuriti 150 õpilase tausta, kes ühel või teisel põhjusel võivad juba olla tõsises koolist väljalangemise ohus. Mis on raskustesse sattunud lapse peamised probleemid, mida ta ise tunnistab, et ei saa ise neid lahendada ja kus vajaks kellegi abi? Kaks kolmandikku lastest ütles, et abi oodatakse kelleltki, kes aitaks neil korraldada õppimisega seonduvat – räägiks aineõpetajaga, korraldaks õpiabi koolis. Üle poole lastest soovis ka, et keegi õpetaks neid paremini suhtlema, et ei tekiks konflikte õpetajaga ning aitaks parandada ka suhtlemist koolikaaslastega. Ligi pool ehk 47 protsenti lastest soovis aga ka näiteks seda, et tugiisik aitaks neil suhelda oma vanematega ja aitaks vähendada koduseid konflikte.
Abi ei leia kusagilt
Küsitlusest jäigi kõlama, et ega suuremal osal muredega lastest ei olegi õieti kellegi poole pöörduda. Oma ema poole pöördub ainult 32 protsenti lastest. Need, kellel on isa, lähevad murega tema juurde sama tihti kui pöördutakse sõprade poole: mõlemal juhul vaid 24 protsenti. „Ka pedagooge õpilased oma „kõnedega” ei tülita ja väga vähesed pöörduvad ka sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole,” tõdes teine uuringu läbiviija Ivi Proos. Selle ilmse äralõigatuse vastu võitlemiseks püüab AEÜ projekti teine osa katsetada, mida suudaksid korda saata isiklikud tugiisikud, kes saadavad last tema konarlikul teel ja aitavad tal suhteid siludes probleeme lahendada. Kahe ja poole aasta jooksul püüavad äsja koolitatud 50 tugiisikut neidsamu 150 küsitletud last ree peale aidata. „Me oleme valinud sellised lapsed, kelle puhul me näeme, et seal annab veel ennetustööga midagi ära teha,” rääkis Tallinna kesklinna valitsuses erinoorsootöötaja ametit pidav Annegrete Johanson, kes on üks projekti tugiisikutest. Tema hoole alla on usaldatud kolm poissi, kellest kaks on juba alaealiste komisjoni sattunud, üks on aga olnud koolikiusamise ohver. „Me arutleme, püüame selgusele jõuda, et miks nad niimoodi käituvad, nagu nad käituvad,” selgitas Johanson.
Kavandatav seadus toetab tugiisikute abi
•• Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla kinnitas, et tugiisiku võtmerolli olulisuses on veendunud ka riik. „Lapsel peab olema üks isik, keda ta usaldab, kellele ta saab oma probleemid ära rääkida,” sõnas Mändla. „Siis tegeleks lapsega edasi juba spetsialist – oluline on aga kõigepealt julgustada laps rääkima.”
•• Ka riigikogus arutusel olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on ärgitus koolidele värvata õpilasele tugi-isik. Seda praegu küll vabatahtlikkuse alusel. „Oleme mõelnud ka selle peale, et äkki võiksid need olla mõne vanema klassi õpilased,” lisas Mändla.
•• Ka tema tõdeb, et igale lapsele oma professionaalse tugiisiku määramine on väga rikka riigi abinõu.
•• Seaduseelnõus on lisaks kirjas nõue, et koolid on kohustatud andma vajaduse korral õpilastele nii psühholoogilist kui ka eripedagoogilist abi. Euroopa Liidu rahaga on loodud maakondlikud õppenõustamiskeskused, kust koolid saavad tellida spetsialiste – ka seda kutsub Mändla üles koole tegema.
Õpiraskustega lapse portree
Sagedane kooli vahetamine •• 41 protsenti on õppinud eri koolides.
Tasakaalustamata käitumine •• Kahel kolmandikul on n-ö veskikiviks tasakaalustamata iseloom.
Pidev koolikiusamine •• Peaaegu kõik küsitletud õpilased on kannatanud koolikiusamise all. Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla kiusaja või samal ajal ka mõlema rollis.
Üksikvanemaga pere •• Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga.
Tasakaalustamata kodune olukord •• Kahel kolmandikul on kodus peretülisid, 42 protsendil toimuvad kodus aeg-ajalt joomingud, 15 protsendil esineb kodus vanemate vahel kehalist vägivalda.
Vanematel napib aega •• Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega.
Alkoholi tarvitamine •• 41 protsenti lastest tarvitab alkoholi.
Matemaatika ja keeled •• Põhilised komistuskivid, kust algab mahajäämus õppimises, klassikordamine jne.
