Uuring: seadusemuudatus jätaks maapiirkonnad apteekideta
Septembris uuris Faktum&Ariko maa-apteekide hetkeolukorda ning apteekrite ja apteekide omanike suhtumist ravimiseaduse võimalikesse muudatustesse, teatas Eesti apteekide ühendus.
Uuringu tulemusel selgus, et apteekide asutamise reeglite muutmine ja käsimüügiravimite lubamine tavakauplustesse mitte ei parandaks ravimite kättesaadavust, vaid hoopis halvendaksid seda.
Faktum& Ariko uuringujuht Kadri Suits ütles, et kuna küsitleti 93% sihtrühma kuuluvatest apteekidest, siis selle tulemusest võib üldistatult tõdeda, et mõlemad kavandatavad muudatused - ravimite tavakauplustesse lubamine ja apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt 30% apteekide sulgemise.
Suitsu sõnul on vaid umbes 3% apteekidest kindlad, et käsimüügiravimite tavakauplustesse lubamise järel suudavad nad hakkama saada.
Kui lähipiirkonnas avataks uus apteek, siis 34% maa-apteekide omanikest peab reaalseks, et selle tagajärjel tuleb apteek sulgeda. Kadri Suits lisas, et ka sel puhul on ebakindlus suur – tervelt 46% ei oska kujunevat olukorda hinnata.
Suitsu sõnul selgus uuringust, et juba praegu ei ole 87% maa-apteekidest võimelised oma kulusid katma või saavad sellega hakkama väga napilt.
Kuna apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäolisena kaasa uute apteekide loomise suurematesse keskustesse, siis uuriti ka, kas ja millistel tingimustel oleksid apteekrid valmis vahetama töökohta.
Uuring näitas, et kui suuremas linnas või maakonnas pakutaks kõrgemat palka, siis oleks töökoha vahetust valmis kaaluma 56% maa-apteekide töötajatest ja omanikest. Töökohavahetust kaalutaks juba 1000 krooni võrra parema palgapakkumise puhul.
Uuring maa-apteekide omanike ja töötajate suhtumisest ravimiseaduse võimalikesse muudatustesse viidi läbi septembris 2009 ning sihtrühmaks olid kõik maapiirkondades asuvad apteegid ja haruapteegid. Kokku küsitleti 79 apteegiomanikku ja 45 töötajat.
