Turu-Uuringute AS-i viiel maipäeval linna-ja vallavolikogu esimeeste või aseesimeeste seas läbi viidud telefoniküsitlus ennustab Ilvesele edu ka 347-liikmelises valijameeste kogus (see koosneb 246 omavalitsuspoliitikust ja 101 riigikogu saadikust).

Kui valimiste lõppvooru jõuaksid Ilves ja Rüütel, hääletaks 240 küsitletust 42 protsenti europarlamendi saadiku ja 19 protsenti praeguse presidendi poolt. Tervelt 39 protsenti vastanutest ei osanud või ei soovinud öelda, keda nad antud valiku puhul pooldavad.

Keskerakonna 20 valijamehest talitasid nii enam kui pooled ja Rahvaliidu 58 valijamehest ligi pooled.

Ilvese ja Savisaare vastasseisus on tänane kolme erakonna ühiskandidaat veelgi menukam, kogudes potentsiaalsetelt riigipea valijatelt 48-protsendilise soosingu.

Keskerakonna esimehe valiks presidendiks 20 protsenti valijameestest või -naistest. Ilvese ja Savisaare duelli puhul oli n-ö vaikijaid 33 protsenti.

Veel näitas uuring, et kesk-erakondlased peavad Ilvest Rüütlist paremaks.

Hääli veel koos pole

Rahvaliitlaste toetus jaguneb aga võrdselt Ilvese ja Savisaare vahel siis, kui valimiskogus kohtuksid need kaks meest.

Ilvesel pole samas Rüütli vastu minnes “hääled koos” isegi juhul, kui tema taha tuleks 65 riigikogu saadikut. Nii palju on parlamendis Reformierakonna, sotside, Res Publica ja Isamaaliidu poliitikuid. Keskerakonna ja Rahvaliidu võimalik ühiskandidaat võib aga arvestada 36 riigikogulase häälega.

Kui arvutada küsitluse toetusprotsendid ümber valijameesteks ja liita neile parlamendisaadikud, võib hetkeseisuga välja pakkuda sellised tulemused: Ilves versus Rüütel 165:88:94 ning Ilves versus Savisaar 180:94:73. Viimane arv kahes oletuslikus numbrite reas tähistab mittevastanuid. Ka on lähtutud eeldusest, et Keskerakond asub ilmselt kontrollima kümmet Tallinna valijameest. Presidendiks valitu peab koguma vähemalt 174 valijamehe toetuse. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan suhtus neisse numbrikombinatsioonidesse skeptiliselt.

“Tuginedes kogemustele eelmiste valimiste ajast, võib öelda, et ka toona juhtis Toomas Savi kolm kuud enne valimisi mäekõrguselt. Ka siis ei avaldanud suur osa omavalitsusjuhte, kes kõik ei pruugi valijameesteks saadagi, arvamust,” märkis Reiljan.

Tema väitel ei kiirusta rahvaliitlastest vallajuhid oma arvamusi välja hüüdma seetõttu, et nad ei taha sattuda järgneva meediasurve alla.

“Ilvese fännide kurvastuseks ütlen, et Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajatest omavalitsustegelasi ja riigikogu liikmeid on tõesti 190 ringis,” oli Reiljan enesekindel.

Liiga tugev surve

Samuti osutas ta sellele, et uuring tehti ajal, mil kui “kogu meedia kiitis Ilvest”, teadmata olid aga Rüütli ja Savisaare sammud. “Peale selle ei ole teada, kas Rüütel või Savisaar valijameestekogus üldse kandideerivadki,” lisas Reiljan.

Veelgi kriitilisem oli Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik, kelle sõnul on llves saanud teistega võrreldes tohutult enam meediaruumi ja nüüd kajastub see “ebavõrdne kohtlemine” ka küsitluses. “Olen kogu aeg arvanud, et Ilves on tõsine ja arvestatav presidendikandidaat. Mulle hakkab viimasel ajal vastu see, millise hooga püütakse teda veel armsamaks teha, kui ta tegelikult on,” rääkis Seppik.

“Kui see pealetung rahva ja ka valijameeste arvamusele jätkub, siis mõjub see Ilvesele teatud hetkel negatiivselt. Eestlane on kord selline, et ta ei lase endale midagi hirmsasti pähe määrida.” Küsitluse kvaliteeti lööb alla ka väga suur “soo” osakaal, viitas Seppik sellele, et enam kui kolmandik vastanutest jättis oma arvamuse enese teada. Tema hinnangul pole aeg tõsisteks arvamusküsitlusteks veel küps. “Ega kandidaatide ülesseadmine pole veel seaduse järgi alanud. Praegu käib ettevalmistav suurtükituli, aga lahingut veel ei ole.”