„Ma ei kujuta ette, mis nüüd saab,” ütles Dagmar Mattiisen korteri­ühistute liidu Lõuna regiooni büroost. „Korteriühistute eelarved on niigi pingelised. Kallimaks muutunud riigilõivude tasumiseks pahatahtlike võlglaste vastu kohtusse pöördumine muutub nüüd palju keerulisemaks.”

Tartu linna tuhatkonnas kortermajas leidub ligi paarsada n-ö pahatahtlikku üürivõlglast, kelle puhul pole tegemist ajutise makseraskusega, vaid põhimõttelise kommunaalteenuste eest maksmast keeldumisega. „Niigi oli kohtus raske võidelda selliste võlglastega, kes maksavad mingi pisikese osa suurest summast ära ja ülejäänud nõude üle vilistavad,” rääkis Mattiisen.

Hagi esitamine muutus kallimaks, sest varem ei arvestatud riigilõivu määrates hagi hinna sisse kõrvalnõudeid, näiteks viiviseid ja juba tehtud sissenõudekulusid. Mõnel juhul võib hagi hind isegi kahekordistuda, leiab Heldman Partnersi vandeadvokaat Urmas Kiik büroo kodulehel avaldatud artiklis. Mingit võitu pealtnäha madalama lõivuga Kiige väitel tegelikult ei tule.

Kohtukulud üürivõlglasele

Kohtukulud peab protsessi lõppedes kinni maksma üürivõlglane, kelle koormus muutub riigilõivu kallinemise tõttu veelgi suuremaks. „Riigilõiv nõutakse välja võlglaselt, kuid inimene, kes on oma maksevõimet üle hinnanud, saab siin küll kannatada,” rääkis AS-i Haapsalu Linnamajandus juhataja Koit Vare.

Ligi pooli Haapsalu kortereid haldava Haapsalu Linnamajanduse 2000 kliendist ligi 30 on võlglased, kelle käest tuleb raha kohtu kaudu sisse nõuda.

„Ma pole kindel, et justiitsministri poolt suure hurraaga tehtud riigilõivude vähendamine läks nii, nagu poliitikud rääkisid,” nentis inkassofirma OK Debt Collect OÜ juhataja Eric Noormets. „Tegelikult saavad kõige valusama löögi inimesed, kes üürivad just odavaid kortereid. Nende võlausaldajad on sunnitud täiesti seaduslikke intressi­nõudeid vähendama, et kohtusse andmine rahaliselt jõukohane oleks.”

Riigilõive alandati alates selle aasta 1. juulist. Suurim mõju kaasnes 32 000 eurost suuremate võlanõuete ja suhteliselt väikeste võlanõuetega. 64 000-eurose võla nõudmise eest tuli enne 1. juulit tasuda lõivu ligi 4800 eurot, nüüd aga vaid 950 eurot.KommentaarUus kord välistab tülika lisatöö

Priit Talv
justiitsministeerium

Riigilõivul on ka menetlus­ökonoomiline eesmärk. Kõrvalnõuete lõivustamise eesmärk on muu hulgas motiveerida hagejaid enne hagi esitamist tõsiselt ja põhjalikult kaaluma ja hindama, mis ulatuses on mõistlik kõrval­nõudeid kohtusse esitada. Põhjendamatult suurte või muul põhjusel ebamõistlike kõrvalnõuete esitamine toob kohtule lisatööd, sh peab kohus otsustama nõude vähendamise üle. Uus kord peaks selliseid olukordi ennetama.