Uus amet: loodusevaht
Raadio Vaba Euroopaga rääkinud metsamehed tõdevad nagu ühest suust: pärast seda kui nõukogude aja jäänukina likvideeriti metsavahi ametikoht, on kontroll looduses toimuva üle kaotsi läinud. Palgalisi keskkonnainspektoreid leidub maakonna peale paar-kolm, kelle jaoks territoorium on liiga suur, et sel silma peal hoida. Praegused piirkondlikud metsnikud tegelevad peamiselt metsa kasvatamise ja müügiga, pealegi elavad paljud neist püsivalt hoopiski linnas. Metsavarga ja salaküti jaoks on selline distants aga ohutu.
Nii nagu naabrivalve aitab kaasa pättide taltsutamisele, nii käidi vähem kui kuu aja eest Lohusuus toimunud Metsakogul välja idee, et olukorra päästaksid priitahtlikud looduse valvurid ehk loodusevahid. Praeguseks on kodanikualgatus võtnud selgema kuju ning sellega on liitunud ka Eestimaa Looduse Fond. Esialgse nägemuse kohaselt on loodusevaht inimene, kes leiab põhitöö kõrvalt aega jälgida, mis looduses toimub ja on valmis kiiresti reageerima, kui silma hakkab midagi kahtlast. Loodusevahi töö peaks endas sisaldama ka kuritegevuse ennetust: sarnaselt naabrivalvele võiks tema kohalolek anda märku, et kus tegijaid, seal nägijaid, selgitab Viljandimaa loodusevahtide eestvedaja Tiit Juhani.
“Põhimõte on selles, et inimene julgeks avalikult sildi välja panna, et on loodusevaht ja seadusrikkumiste vastu. See tähendaks eelkõige ennetustööd loodusvastasele tegevusele. Ennetustöö on parem, kui pärast avastada, et mõni loom on maha lastud või midagi muud tehtud,” räägib Juhani.
Loodusvahi ameti väljapakkujad peavad vajalikuks, et algatus ei jääks ainult kitsa sõpruskonna fanatismiks. Uut institutsiooni peaks tunnustama ka riik, märgib Jõgevamaa loodusevahtide eestvedaja Vahur Sepp. “Loodusevahil peab kindlasti olema valitsuse toetus, ta peaks tegema koostööd keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsusega. Kas ta päris eraldi amet oleks, see on iseasi, aga mingi tunnistus võiks tal taskus olla, nii nagu näiteks keskkonnainspektoril,” räägib Sepp.
Kuigi praegu on idee veel idanemisfaasis, on Eestimaa Looduse Fond algatusele õla alla pannud ja lubab hakata pidama läbirääkimisi loodusevahi kui institutsiooni seadustamiseks. Milliseid õigusi vabatahtlikule loodusvalvurile taotlema hakatakse, pole veel selge, möönab Mikk Sarv Eestimaa Looduse Fondist. “On juttu olnud mitmesugustest variantidest. Alates õigusest teha ettekirjutusi kuni õiguseni küsida seletuskirja loodusrikkumiste kohta. On veel lahtine, kui karmid õigused loodusvahil olla võiksid,” räägib Sarv.
Sõltumata sellest, milline saab olema loodusevahi ametlik staatus, võiksid Mikk Sarve arvates loodusevahid olla mitte karmid keelajad ja käskijad, vaid pigem nõuandjad ja suunajad.
