„Herman Simmi puhul pole võimalik välja tuua üht ja kindlat motiivi, tegu oli segamotivatsiooniga,“ ütles kaitsepolitsei juht Raivo Aeg Simmi riigireetmisele ajendanud põhjuseid kommenteerides.

„Välja võib tuua vast selle, et oli rahaline pool ja võib-olla mängib mingil määral rolli tema ajalooline taust – ka nõukogude ajal oli Simm KGB usaldusisik. Motivaatoriks oli ka tunnustamisvajadus: tunne, et temast midagi sõltub. Samuti võisid olla kibestumismomendid, kui ta 1995. aastal politsei peadirektori kohalt lahkus,“ loetles Raivo Aeg. Kaitsepolitsei juht nentis, et Simmi isikuomadustest tulenevalt pani ta väga kergekäeliselt toime riigireetmise.

Uurimise ajal rääkis Herman Simm oma tegudest meeleldi. "Ta andis ütlusi, palju ütlusi. Ta räägib palju," nentis Raivo Aeg.

Simm sai reetmise eest tasuks 1,3 miljonit krooni

Herman Simm sai prokuratuuri andmetel riigireetmisega kokku tulu 1,3 miljonit krooni, mis on praeguseks konfiskeeritud.

Simmi tekitatud kahju hindas kaitseministeerium veidi üle 20 miljonile kroonile ning Herman Simm peab selle hüvitama, kuid temalt arestitud varad seda summat riigiprokuratuuri kinnitusel kindlasti ei kata.

Kuidas Herman Simmi 20 miljoni hüvitamine korraldatakse, pole veel teada. „Nüüd algab täitmisprotsess ja see on kohtutäituri pädevuses,“ selgitas juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp.

Kuhu vanglasse Herman Simm läheb, on veel teadmata

Herman Simmi ootab 12,5 aasta pikkune vangistus, ent kus ta oma karistust kandma hakkab pole veel teada. „Kuhu ta karistust kandma läheb, on lähituleviku küsimus,“ sõnas Lepp.

 „Kindlasti tagatakse tema julgeolek,“ ütles Lepp vastuseks küsimusele, kas Simm hakkab karistust kandma üksikkongis.