Uus määrus seadustab lemmikloomade õigused
Kui kõik asutused annavad kooskõlastuse, hakkavad juuni algusest kehtima uued lemmikloomade pidamise nõuded, mis määravad üksikasjalikult, kuidas tuleb lemmikloomi hoida.
Koerte ja kasside pidamise tingimuste kõrval pannakse määrusega paika näiteks ka see, et öise eluviisiga lemmikloomal peab olema võimalus päeval rahulikus keskkonnas piisavalt magada ning küülik, merisiga, tšintšilja ja deegu peavad saama piisavas koguses kõrrelist toitu. Liivahiired peavad saama võimaluse supelda liivas või muus sobivas materjalis ning puurilinnul peab olema vähemalt kaks õrt.
Suurimat tähelepanu pööratakse reeglistikus siiski koertele ja kassidele. Näiteks tuleb koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema temperamenti ja suurust. Ketis peetava koera kaelarihm peab olema piisavalt lai, see ei tohi olla metallist ega poov. Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer piki trossi saama liikuda vähemalt kümne meetri ulatuses ning kahe meetri laiuses, keti ühenduskohad ei tohi tekitada müra, mis koera häirib. Ketikoerale tuleb tagada ka vähemalt 40 ruutmeetrit liikumisruumi.
Määrus annab igale õuekoerale õiguse omada kuuti, seejuures ei tohi kuudi seinad, katus ega põrand tuult läbi lasta ning vajadusekorral peab kuut olema varustatud soojusisolatsiooniga. Sissepääsuava tuleks varustada kattega, mis kaitseb koera halva ilma eest, kuudi põrand peab olema puhas ja kuiv ning seal peab koeral olema ka magamisalus.
Kasse puudutavas peatükis tuuakse konkreetselt välja, et toakassil peab olema sobiv varustus küünte teritamiseks. Toas peetavatel kassidel peab igaühel ruumi olema vähemalt üks ruutmeeter.
Nõuded võiksid rangemad olla
Põllumajandusministeeriumi loomakaitsebüroo peaspetsialist Anneli Härmson ütles, et lemmiklooma pidamise nõudeid kinnitava määrusega alustati tööd juba 2005. aastal, kuid toona jäi selle kinnitamine venima. “Nüüd on see ümber tehtud ja loodame, et saame vajalikud kooskõlastused,” lausus Härmson. Tema sõnul on määrust vaja eelkõige paremaks järelevalveks lemmikloomapidajate üle. “Kui keegi ütleb, et koer on liiga lühikese keti otsas, siis on konkreetne võimalus see kindlaks teha.”
Helen Roosimägi loomakaitse seltsist nentis, et kolm aastat ettevalmistatud määrus võiks lõpuks ometi kehtima hakata.
Roosimäe sõnul on loomakaitse selts määruse praeguse variandiga üldjoontes rahul, ent ta hindas selle siiski liiga leebeks. “Enamik nõudeid on pehmemad kui näiteks Inglismaal või Soomes. Siit edasi saab minna ainult rangemaks,” lausus ta.
Lemmikloomad
Määrus paneb paika
järgmiste loomade pidamise nõuded
•• Koerad
•• Kassid
•• Närilised ja küülikud
•• Tuhkrud
•• Puurilinnud
•• Roomajad ja kahepaiksed
•• Akvaariumikalad
•• Selgrootud
